Kui­das toe­ta­da en­da vaim­set ter­vist

98
KRIS­TA TOM­SON.

KRIS­TA TOM­SON,
Vil­jan­di Haig­la psüh­hiaat­riao­sa­kon­na te­ge­vus­ju­hen­da­ja, vaim­se ter­vi­se nõus­ta­mi­se pro­jek­ti­juht

Prae­gu­ses kii­res­ti muu­tu­vas ühis­kon­nas on pin­ged ja st­ress ta­va­li­sed näh­tu­sed. Veel enam või­men­dab se­da kõi­ke prae­gu­ne pan­dee­mia, mil­le ajal on tek­ki­nud eba­kind­lus ise­gi järg­mi­se päe­va suh­tes. Sa­ma­moo­di te­ki­ta­vad li­sast­res­si pii­ran­gud, mil­le­ga või­vad kaas­ne­da ene­sei­so­lat­sioo­nis olek, las­te ko­duõ­pe või muud har­ju­ma­tud si­tuat­sioo­nid. Kõik see kõr­gen­dab meie äre­vu­se ta­set. See­tõt­tu oleks hea, kui ta­ga­tas­kus olek­sid väi­ke­sed ni­pid, mi­da en­da­le ae­g-a­jalt meel­de tu­le­ta­da, kui olu­kord kee­ru­li­se­maks lä­heb.

Peab mee­les pi­da­ma, et hea vaim­se ter­vi­se va­lem on re­gu­laar­sus. Alus­ta­da tu­leks une­režii­mist. Ehk nii töö­päe­va­del kui ka nä­da­la­va­he­tus­tel enam-vä­hem sa­mal kel­laa­jal ma­ga­ma min­na ja är­ga­ta. Va­bal päe­val tund ae­ga hil­jem är­ka­mi­ne ei ole prob­leem, aga lõu­na­ni ma­ga­da siis­ki ei ta­su, kui nä­da­la sees on ära­tus kell 6 hom­mi­kul.

Hea ene­se­tun­ne on tu­ge­valt seo­tud ka toi­tu­mi­se ning lii­ku­mi­se­ga. Söö­gi­kor­rad võik­sid ol­la re­gu­laar­sed ja toi­tu­mi­ne mit­me­külg­ne. Päe­va­sel ajal võiks te­ge­le­da füü­si­li­se ak­tiiv­su­se­ga, kas või te­ha väi­ke ja­lu­tus­käik värs­kes õhus.

Soo­vi­tus­lik on iga­ päe­v kel­le­ga­gi su­hel­da. Mu­re­de kor­ral võib alus­ta­da kel­le­gi lä­he­da­se poo­le pöör­du­mi­se­ga, sest na­gu öel­dak­se – ja­ga­tud mu­re on pool mu­ret. Kuid on ka het­ki, kui peab li­saks mai­ni­tud soo­vi­tus­te­le kaa­sa­ma ka vä­li­se abi. Mit­me­te vaim­se ter­vi­se mu­re­de, näi­teks äre­vus ja dep­res­sioon, koh­ta on ole­mas eri­ne­vaid vi­deoid, he­lik­lip­pe ning kir­ja­lik­ke ju­hi­seid, mis ju­hen­da­vad, kui­das ol­la het­kes ja oma hir­mu­de­ga hak­ka­ma saa­da. Neid leiab näi­teks MTÜ Peaasjad ko­du­le­helt peaa­si.ee.

Kuid tih­ti­lu­gu on just rää­ki­mi­ne see, mis enim ai­tab, ning on het­ki, kus oleks va­ja rää­ki­da kel­le­ga­gi, kes võ­taks sind kui pu­hast leh­te. Sel­le jaoks on loo­dud Ees­ti Psüh­hiaat­ri­te Selt­si Noorp­süh­hiaat­ri­te sekt­sioo­ni ja MTÜ Peaas­jad koos­tööp­ro­jekt, mil­le kau­du saa­vad soo­vi­jad ta­su­ta vaim­se ter­vi­se alast vee­bi­nõus­ta­mist. In­ter­ne­tis on või­ma­lik bro­nee­ri­da en­da­le aeg le­hel registratuur.peaasi.ee/kriisi.

Projektiga seotud nõustajad kuulavad Su ära ja annavad nõu. Vahepeal ainult sellest piisabki. Kui on vaja rohkem nõustamisi, siis projekti raames saavad kõik vähemalt 27 aasta vanused inimesed viis tasuta veebinõustamist. Noorematele soovitame MTÜ Peaasjad noortenõustamist.

Nõustajaga rääkimine ei ole ebatavaline ega näita, et oled nõrk. Pigem vastupidi – on loogiline, et mure korral pöördud kellegi poole, kes teemat rohkem valdab, ja kuulad tema nõuandeid.

Need lihtsad juhised on arvatavasti igale inimesele teada, kuid raskematel perioodidel kiputakse neid unustama. Seega on nende meeldetuletamine alati kasulik. Kui näed sõpra-tuttavat, kellel on raske hetk, siis kuula teda ning maini, et enesetunnet saab parandada une, toidu, liikumise ning suhtlemisega. Ja kui on vaja natuke rohkem tuge, siis nõustajaga arutamine on samuti väga kasulik.