Kui­das ol­la toeks nei­le, kes lei­na­vad?

10. sep­tem­ber on suit­sii­dien­ne­tus­päev.

AN­NA-KAI­SA OI­DER­MAA,
klii­ni­li­ne psüh­ho­loog,
Peaa­si.ee te­gev­juht

Suit­sii­di­de arv on vii­ma­se küm­ne aas­ta jook­sul pü­si­nud aas­tas ka­he­sa­ja ini­me­se rin­gis. Iga suit­siid mõ­ju­tab uu­rin­gu­te jär­gi kesk­mi­selt 135 ene­se­ta­pu tei­nud ini­me­se lä­hi­kond­last. See tä­hen­dab, et suit­sii­di tõt­tu kan­na­tab igal aas­tal um­bes 27 000 ini­mest. Need on pe­re­liik­med, sõb­rad, töö­kaas­la­sed, tut­ta­vad.

Ena­mik meist on elu jook­sul kok­ku puu­tu­nud kel­le­ga­gi, ke­da suit­siid on ot­se­selt või kaud­selt puu­du­ta­nud. Võib-ol­la tun­ne­me ke­da­gi, kes on kao­ta­nud lä­he­da­se või ole­me kuul­nud kel­le­gi suit­sii­di­sur­mast, mis on jää­nud meel­de ja hin­ge. See näi­tab, kui lä­he­dal see tee­ma mei­le on – pal­ju lä­he­mal, kui jul­ge­me sa­ge­li tun­nis­ta­da. Just see­pä­rast on eri­ti olu­li­ne, et mär­kak­si­me neid, kes on kao­tu­se jä­rel jää­nud lei­na­ma ning os­kak­si­me nei­le toeks ol­la.

„Ku­na ene­se­tapp ja sel­le­ga sa­ge­li seo­tud vaim­se ter­vi­se prob­lee­mid on ühis­kon­nas jät­ku­valt hä­bi­mär­gis­ta­tud, siis äh­var­dab lä­he­da­si suit­sii­di­sur­ma jä­rel iso­lat­sioon, mis ras­ken­dab toi­me­tu­le­kut lei­na­ga. Lä­he­da­sed tun­ne­vad tih­ti, et ei saa oma kao­tu­sest hin­nan­gu- või krii­ti­ka­va­balt rää­ki­da. Või­dak­se kar­ta teis­te süü­dis­tu­si või suh­tu­mi­se muu­tu­mist en­da, oma pe­re või lah­ku­nu suh­tes, kui saa­dak­se tea­da, et te­gu oli suit­sii­di­ga. Se­da pel­ja­tes või­dak­se ise ha­ka­ta teis­test ini­mes­test ja ta­va­pä­ra­sest suht­lu­sest ee­ma­le hoid­ma või var­ja­tak­se as­jao­lu, et te­gu oli ene­se­ta­pu­ga.

Peaa­si.ee soo­vi­tu­sed, kui­das käi­tu­da ini­me­se­ga, kel­le lä­he­da­ne on võt­nud en­dalt elu:
• Käi­tu ta­va­li­selt. Ära hoia ee­ma­le kar­tes, et üt­led või teed mi­da­gi va­les­ti. Vai­ki­mi­ne jä­tab ini­me­se mu­re ja va­lu­ga ük­sin­dus­se. On täies­ti okei öel­da, et sa ei tea, mi­da öel­da. Üt­le, et sul on kah­ju ja et sa oled ole­mas.

• Ära kü­si, kas ta ei näi­nud lah­ku­nu pu­hul ohu­mär­ke või kas lah­ku­nul oli dep­res­sioon. See mõ­jub va­lu­sa et­te­hei­te­na. Võid ol­la kin­del, et lä­he­da­se kao­ta­nu te­gi kõik, mi­da tea­dis, os­kas ja suu­tis.

• An­na ae­ga. Kõ­vas­ti. Ära oo­ta, et ta peaks ole­ma sel­lest ju­ba üle saa­nud. Min­gis mõt­tes ta ei saa sel­lest ku­na­gi üle, vaid õpib oma kao­tu­se­ga ela­ma ja va­lu­ga toi­me tu­le­ma.

• Ära kü­si sur­ma ük­si­kas­ja­de koh­ta. See mõ­jub eba­meel­di­va uu­dis­hi­mut­se­mi­se­na. Ta rää­gib sul­le ise, kui ta ta­hab ja on val­mis. Ole val­mis kuu­la­ma. Kat­su läh­tu­da te­ma va­ja­dus­test, mit­te oma soo­vist tea­da, mis ja kus ja kui­das täp­selt juh­tus.

• Ära esi­ta ole­tu­si või eel­da, et sa tead, miks ta se­da te­gi. Sa ei tea ja suit­sii­dil ei ole ku­na­gi üh­te ain­sat ja liht­sat põh­just. Kal­li ini­me­se süü­dis­ta­mi­ne või te­ma teo­le hin­nan­gu and­mi­ne ei tee as­ja kui­da­gi ker­ge­maks, vaid teeb lä­he­da­se­le hai­get.

• Sa ei saa tei­se va­lu ära võt­ta. Ära üt­le, et sa tead, mi­da ta tun­neb. Ära püüa se­da ker­ge­maks te­ha tüh­ja­de väl­jen­di­te­ga na­gu „Elu lä­heb eda­si” või „Kel­le­le­gi ei an­ta kan­da roh­kem, kui ta jõuab” või „Aeg pa­ran­dab kõik haa­vad”. See mõ­jub kao­tu­se vä­hen­da­mi­se­na. Liht­salt ole ta kõr­val.

• Ära ar­va, et ta ei ta­ha rää­ki­da. Ta ta­hab rää­ki­da oma kal­list ini­me­sest. Ai­ta tal lah­ku­nut elus hoi­da mee­nu­ta­des to­re­daid mä­les­tu­si.

• Kuu­la ja ole val­mis sa­ma jut­tu ik­ka ja jäl­le kuul­ma. Kui ta rää­gib, siis ära hak­ka rää­ki­ma en­da või kel­le­gi tei­se kur­ba lu­gu.

Pe­re­päev suit­sii­di tõt­tu lä­he­da­se kao­ta­nud pe­re­de­le
Peaa­si.ee kut­sub 1. no­vemb­ril osa­le­ma pe­re­päe­val, mis on mõel­dud nei­le, kes on lä­bi ela­nud sar­na­se kao­tu­se. Päev on täi­de­tud loo­va­te ja toe­ta­va­te te­ge­vus­te­ga, mis so­bi­vad nii las­te­le kui ka täis­kas­va­nu­te­le. Pe­re­päev toi­mub 1. no­vemb­ril al­gu­se­ga kell 12-16 Kei­las, Har­ju­maa muu­seu­mis.

Suit­sii­di tõt­tu lä­he­da­se kao­ta­nud on oo­da­tud lii­tu­ma Pea­asi.ee loo­dud Fa­ce­boo­ki tu­gi­gru­pi­ga „Elu pä­rast ene­se­tap­pu: Toe­tusg­rupp lä­he­das­te­le“. Kui oled sel­li­se kao­tu­se lä­bi ela­nud, ei pea sa sel­le­ga ük­si ole­ma. Tur­va­li­ses gru­pis saad ja­ga­da oma ko­ge­mu­si, kuu­la­ta tei­si ja lei­da tu­ge.

Rah­vus­va­he­li­sel suit­sii­dien­ne­tus­päe­val, 10. sep­temb­ril on Tal­lin­nas, Tar­tus, Ku­res­saa­res, Rak­ve­res, Pär­nus, Pai­des, Vil­jan­dis ja Põl­vas ava­tud vaim­se ter­vi­se koh­vi­kud, ku­hu oo­da­tak­se kõi­ki, kes soo­vi­vad ja­ga­da oma vaim­se ter­vi­se ras­ku­si või on mu­res oma lä­he­da­se vaim­se ter­vi­se pä­rast. Sa­mal päe­val kell 17.30-18.30 toi­mub ve­bi­nar „Alus­tan vest­lust: elu pä­rast ene­se­tap­pu”, kus rää­gi­tak­se, kui­das toe­ta­da ini­mest, kel­le lä­he­da­ne on tei­nud ene­se­ta­pu, mil­list tu­ge sel­li­ses olu­kor­ras ole­vad ini­me­sed va­ja­vad ning ja­ga­tak­se prak­ti­li­si nõuan­deid, kui­das neid pa­re­mi­ni mõis­ta ja toe­ta­da. Li­sain­fo: peaa­si.ee/olen­o­le­mas.

Kust saa­da abi?
Abi saa­mi­seks saab vaim­se ter­vi­se mu­re­ga pöör­du­da pe­rears­ti poo­le. Nõu saab kü­si­da üle­rii­gi­li­sel ta­su­ta pe­rears­ti nõuan­de­te­le­fo­nil 1220. Vee­bi­nõus­ta­mist pa­ku­vad kesk­kon­nad peaa­si.ee ja la­hen­dus.net.
Abi­te­le­fo­nid:
• 116 111 – Las­tea­bi in­fo­liin las­te­le, noor­te­le ja täis­kas­va­nu­te­le (24/7), ees­ti, ve­ne ja ing­li­se kee­les
• 116 006 – Ohv­ria­bi krii­si­te­le­fon (24/7), ees­ti, ve­ne ja ing­li­se kee­les
• 116 123 – Emot­sio­naal­se toe ja hin­ge­hoiu te­le­fon (iga päev kell 10-24), ees­ti, ve­ne ja ing­li­se kee­les
• 655 8088 – Elu­liin, emot­sio­naal­se toe te­le­fon, ees­ti kee­les, iga päev kell 19-7
• 655 5688 – Elu­liin, emot­sio­naal­se toe te­le­fon, ve­ne kee­les, iga päev kell 19-7
Kui si­nu või kel­le­gi tei­se elu on ohus, siis he­lis­ta hä­daa­bi numb­ril 112 (24/7).
Era­kor­ra­li­ne psüh­hiaat­ria vas­tu­võtt Tal­lin­nas (24/7) – psüh­hiaat­riak­lii­ni­ku val­ve­tu­ba Pal­dis­ki mnt 52, te­le­fon 6172 650.