Kuidas muuta elekter oma kodus ohutuks?

1716

Elekter meie kodudes on sedavõrd tavaline, et kipume unustama sellega seotud ohte. Päästeameti statistika on aga kõnekas. 2011. aastal süttis 35 hoonet elektriseadmete vale kasutamise tõttu, 130 hoonet elektriseadmete rikete tõttu ja 182 hoonet rikete tõttu elektrijuhtmetes. See teeb kokku pea 350 põlengut, mis on alguse saanud elektriseadmest või –süsteemist.

Koduste elektriohtude märkamiseks ei pea olema spetsialist. Enamike ohuolukordade likvideerimine on jõukohane ka elektrikuhariduseta inimesele.

Järgmised 9 levinuimat viga on hea alguspunkt oma kodu ohutumaks muutmisel.

1. Siseruumi elektriseadmed niisketes oludes. Nii vannitoas kui ka õues tuleb kasutada niiskuskindlaid elektriseadmeid ja –tarvikuid, mis on maandatud ja varustatud rikkevoolukaitsmega. Vannitubades tuleb jälgida, et elektriseadmed ei puutuks kokku veega. Nii vannitoas kui köögis tuleks käed alati kuivatada enne niisketesse tingimustesse mittesobivate elektriseadmete kasutamist.

2. Katkise isolatsiooniga elektrijuhtmed. Kõiki elektriseadmete juhtmeid ja pikendusjuhtmeid tuleb regulaarselt kontrollida. Ohumärgid on rebenenud isolatsioon, muljumised, ebatasasused isolatsioonis ja põletusjäljed. Tavaliselt haaratakse siis kleeplindi järele. Vigastatud isolatsiooniga juhtme parandamine ei paranda juhtme elektri juhtivusomadusi. Paksu teibi või isoleerpaela kuhja all on vigastatud juhtme ühendus kehv ja juhtme kasutamisel tekib ülekuumenemine.

3. Liiga suur koormus pikendusjuhtmetel. Kui pistikupesasid napib, on abimeheks pikendusjuhe. Sageli on ühe pistikupesa taha ühendatud koguni kolm või neli pikendusjuhet. Pikendusjuhtmeid võib muretult kasutada lambi või teleri toiteks. Küll aga tekib arvestatav oht, kui ühendada pikendusjuhtme taha võimsaid elektriseadmeid või kui ühendada omavahel mitu pikendusjuhet. Ohtlik on just pudelikael, mis tekib enamasti seinakontaktis või pikendusjuhtmete ühenduskohtades.

4. Vanad pikendusjuhtmed ja juhtmestikud. Enamikes kodudes on endiselt veel kasutusel nõukogudeajast pärit pikendusjuhtmed või seinakontaktiga ühendatavad „vargapesad“. Neid võib kasutada ainult madala koormusega seadmete puhul nagu laualamp, raadio või äratuskell. Kohvimasina või veekeetja ühendamiseks elektrivõrku need ei sobi.

Vanemate majade puhul on probleemiks ka amortiseerunud elektrisüsteemid, millega ei kannata üheaegselt kasutada mitut võimsamat seadet. Parimal juhul tähendab see tüütut korkide väljalöömist, kuid halvimal juhul võib see kaasa tuua põlengu elektrikilbis.

5. Liiga tugevad lambipirnid valgustites. Lambipirni valimisel tuleks jälgida valgustile märgitud maksimaalset lubatud võimsuse ehk vattide hulka. Valida tuleks lambipirn, mis on võrdne või väiksem tootja soovituslikust võimsusest.

6. Katteta pistikupesad, logisevad lülitid. Katmata seinakontaktid kujutavad suurimat ohtu väikelastele, kuid võivad olla ohtlikud ka täiskasvanutele.
Näiteks pimedas toas lülitit otsides ja mööda seina kombates võib näpp sattuda pistikupessa ning sel õnnetusel võivad kurvad tagajärjed olla. Veelgi ohtlikumad on seinast välja turritavad juhtmed, mis pole ühendatud pistikupesa või lülitiga. Selliste juhtmete otsad tuleb kindlasti isoleerida ja ka avaus seinas tuleb katta.

7. Elektrisüsteemi puudulik maandus. Selle vea tuvastamine ja likvideerimine eeldab professionaali abi, kuid elektriohutuse tagamise seisukohalt on see ääretult oluline. Elektriseadmed on turvalised kasutada, kui neil on olemas korralik maandus ehk ühendus maaga.

8. Elektrijuhtmetele mittevastavad kaitseseadmed. Kui elektrijuhtmestik on vana, kuid soov on ikkagi kasutada kaasaegseid võimsaid elektriseadmeid, kiputakse probleemi nägema vaid kaitseseadmes nagu näiteks elektrikilbis asuvad kaitsekorgid, mis suurema koormuse korral välja löövad. Kui kaitseseade rakendub, ei ole enamasti probleem mitte liiga „väikses“ kaitseseadmes, vaid näiteks selles, et majapidamise juhtmestik pole ette nähtud soovitud võimsuse läbilaskmiseks. Elektrivool otsib sel juhul nõrgimat lüli, milleks võib olla pistikupesa, seina sees olev harukarp või kinnisõlmitud juhtmed. Halvimal juhul võib nendes tekkida süttimine.

9. Isetegevus elektrisüsteemis. Eestlased on leidlik rahvas ja seda on näha ka elektriseadmete ja juhtmete parandustööde puhul. Näiteks puuritakse aastakümneid vanade pistikupesade augud suuremaks, et ühendada sinna tänapäevaseid võimsamaid seadmeid. Isetehtud pikendusjuhtmeid leiab väga paljudest majapidamistest. Levinud on juhtmete parandamine kleeplindiga. Kuna elektritöödel tehtud vead võivad üsna kurvalt lõppeda, tuleb tööd usaldada alati asjatundja hoolde. Elukutselised elektrikud teavad, mida nad teevad ning ei paranda ainult sümptomeid, vaid näevad ka probleemi sümptomite taga.