Kui­das en­ne­ta­da mür­gis­tus­juh­tu­meid

306
MA­RE ODER

MA­RE ODER,
Mür­gis­tus­tea­be­kes­ku­se juht

Äre­val ajal on pal­jud meist vä­ga mõist­li­kult va­ru­nud krii­si­va­ru­sid: toi­tu, ra­vi­meid, ke­mi­kaa­le, pa­ta­rei­sid jpm. Las­te­ga pe­re­des ja ka va­na­va­ne­ma­tel ta­sub lä­bi mõel­da, kui­das neid hoius­ta­da, et hä­da­va­ja­li­kust ei saaks oht omaet­te.

Ees­tis juh­tub igal aas­tal üle 5000 mür­gis­tu­sõn­ne­tu­se, mis jõua­vad ter­vis­hoiu­töö­ta­ja­te­ni. Kui­gi ko­du peaks ole­ma meie kind­lus, juh­tub 90 prot­sen­ti mür­gis­tu­sõn­ne­tus­test just seal. Sa­ge­li sa­tu­vad õn­ne­tus­tes­se väi­ke­lap­sed, kes õpi­vad maail­ma tund­ma muu­hul­gas maits­mi­se kau­du. Kesk­mi­sest roh­kem juh­tub õn­ne­tu­si ka ea­ka­te­ga. Ena­mik mür­gis­tu­si on aga tüü­pi­list laa­di ning neid tea­des on õn­ne­tu­si liht­ne en­ne­ta­da.

Ra­vi­mid ol­gu ra­vi­mi­ka­pis
Suur osa mür­gis­tu­sõn­ne­tu­si juh­tub ra­vi­mi­te­ga – va­le ra­vi­mi võt­mi­se või ra­vi­mi üle­liig­se ma­nus­ta­mi­se tõt­tu. Ohu­tu­se ta­ga­mi­seks on ra­vi­meid ka­su­lik hoi­da ai­nult täis­kas­va­nu­te­le kät­te­saa­da­vas ko­has. Kõi­ge ohu­tum ra­vi­mi­te hoid­mi­se koht on lu­kus­ta­tav ra­vi­mi­kapp. Kui krii­siks va­ru­tud ra­vi­mid sin­na ära ei ma­hu, ta­sub lei­da mõ­ni muu tur­va­li­ne koht, näi­teks kõr­ge­mal asuv kapp.

Ra­vi­meid pai­gu­ta­des ta­sub mõel­da olu­kor­ra­le, kui ra­vi­mi haa­ra­jal on kii­re ja ol­lak­se vä­si­nud – ra­vi­mi­te se­gia­ja­mi­si juh­tub ka noor­tel täis­kas­va­nu­tel. Pai­gu­ta­des ta­sub mär­ga­ta ka ae­gu­mis­täh­tae­gu ja sel­le saa­bu­mi­sel viia ae­gu­nud ra­vi­mid ta­ga­si ap­tee­ki. See on ta­su­ta ning ra­vi­meid võ­ta­vad vas­tu kõik ap­tee­gid.

Sel­leks, et täis­kas­va­nud orien­tee­ruk­sid ra­vi­mi­tes pa­re­mi­ni, ta­sub väl­ti­da eri­ne­va­te ra­vi­mi­leh­te­de üh­te ra­vi­mi­kar­pi pa­ne­mist. Sa­mu­ti ei ta­su ra­vi­mi­leh­ti lah­ti­selt hoi­da, sest need lä­he­vad vä­ga liht­salt oma­va­hel se­ga­mi­ni. Ra­vi­mi­te to­pelt võt­mi­se väl­ti­mi­seks ta­sub ra­vi­mid val­mis pan­na ra­vi­mi­jao­tu­ris­se, mis sa­mu­ti tu­leks hoi­da las­te­le kät­te­saa­ma­tu.

Ke­mi­kaa­li­de pai­gu­ta­mi­ne tu­leb lä­bi mõel­da
Ke­mi­kaa­li­mür­gis­tu­si on mit­me­su­gu­seid. Kind­las­ti ei to­hi ke­mi­kaa­li üm­ber va­la­da li­mo­naa­di- või vee­pu­de­lis­se. Eri­ti oht­lik on see­juu­res 30prot­sen­di­li­ne ää­di­kas, sest ka üks lonks võib kaa­sa tuua söö­vi­tu­se. Tark on ko­ju os­ta üld­se ai­nult 10prot­sen­di­list ää­di­kat, mil­le õn­ne­tu­se sat­tu­mi­sel ko­geb ini­me­ne möö­du­vat li­mas­kes­ta är­ri­tust.

Ke­mi­kaa­lid­ki ta­sub hoius­ta­da nii, et lap­sed neid kät­te ei saaks. Eri­ti põ­ne­vad on las­te­le ma­gu­sa lõh­na ja vär­vi­lis­te pu­de­li­te­ga pe­su­va­hen­did ning pe­su­geel­kaps­lid. Vii­ma­sed on vä­ga oht­li­kud väi­ke­las­te­le, sest neis olev va­hend on söö­vi­ta­va toi­me­ga ning kap­sel ker­gelt pu­ru­nev.

Ke­mi­kaa­li­de pai­gu­ta­mist ja ka­su­ta­mist ta­sub sel­gi­ta­da ka täis­kas­va­nud pe­re­liik­me­te­le. Mõ­ne aja eest sai­me näi­teks tea­te ea­kast, kes ar­vas, et pe­su­geel­kap­sel on mood­ne sa­la­ti­kas­te ning ser­vee­ris se­da toi­du­laual. Sel­lis­te olu­kor­da­de väl­ti­mi­seks ta­sub veen­du­da, et lä­he­da­sed tea­vad, mil­le­ga on te­gu, kui maj­ja tu­leb mõ­ni uus va­hend.

Pa­ta­reid kind­las­se koh­ta
Pa­ta­rei­dest on rõõ­mu män­guas­ja­de ja elu­list abi tas­ku­lam­pi­de sees, kuid inim­ke­has põh­jus­ta­vad need hä­vin­gut. Eri­ti oht­li­kud on pi­si­ke­sed ja süü­tu­na näi­vad nööp­pa­ta­reid, mis aga ve­de­li­ku­ga kok­ku puu­tu­des te­ki­ta­vad ajas ai­na sü­ve­ne­va söö­vi­tu­se. Ta­ga­jär­jed või­vad ol­la vä­ga kar­mid. See­ga ta­sub ala­ti jäl­gi­da, et nii pa­ken­dis kui pa­ken­di­ta, uued ja ka­su­ta­tud pa­ta­reid olek­sid väi­kes­te sõr­me­de ula­tu­sest kau­gel väl­jas. Sa­mu­ti ta­sub üle vaa­da­ta, et ko­dus­te sead­me­te pa­ta­rei­kat­ted olek­sid kõ­vas­ti kin­ni.

Pi­si­ke­sest pu­de­list võib tul­la suur õn­ne­tus
Ko­du­des lei­dub eri­ne­vaid 10 mil­li­liit­ri suu­ru­seid pu­de­leid, mis või­vad si­sal­da­da nii ra­vi­meid, sil­ma­til­ku, tai­me­kait­se­va­hen­dit, ee­ter­lik­ku õli, e-si­ga­re­ti täi­te­ve­de­lik­ku kui ka pal­ju muud. Tao­li­si pu­de­leid ei ta­su koos hoius­ta­da, sest Mür­gis­tus­tea­be­kes­ku­se ko­ge­mus näi­tab, et sa­ge mür­gis­tu­se põh­jus on pu­de­li­te se­ga­mi­ni aja­mi­ne. Eri­ti olu­li­ne on see väi­ke­las­te va­ne­ma­tel, sest bee­bi­de D-vi­ta­miin on mit­me­te mür­gis­tu­soh­tu­de­ga ära­va­he­ta­mi­se­ni sar­na­ses pu­de­lis.

Kaht­lu­se või õn­ne­tu­se kor­ral he­lis­ta 16662!
Mür­gis­tu­se või sel­le kaht­lu­se kor­ral ta­sub ala­ti he­lis­ta­da mür­gis­tu­sin­fo­lii­ni­le 16662, kus ko­ge­nud nõus­ta­jad ai­ta­vad väl­ja sel­gi­ta­da olu­kor­ra oht­lik­ku­se ja lei­da õi­ge la­hen­dus­käi­gu. Mür­gis­tu­sin­fo­liin töö­tab öö­päe­va­ring­selt ning nõu saab kü­si­da nii ees­ti kui ka ve­ne ja va­ja­du­sel ing­li­se kee­les­ki. Mür­gis­tu­sin­fo­lii­ni num­ber 16662 ta­sub te­le­fo­ni sal­ves­ta­da esi­me­sel või­ma­lu­sel, sest õn­ne­tu­se het­kel ei pruu­gi õi­ge num­ber mee­nu­da. Numb­rit sal­ves­ta­des oled val­mis­tu­nud veel üheks krii­siks.

Eelmine artikkelMuudatus Raasiku vallavolikogus
Järgmine artikkelPostkontori asemel saab paki suunata Omniva pakiautomaati