MARGUS SOOM, Kuusalu vallavolikogu esimees
Kuusalu volikogu praeguse koosseisu peaaegu pooltel volinikel puudub eelnev kogemus kohaliku omavalitsuse töös. Võiks eeldada, et värskemal ja selgemal pilgul on teravam vaade kogukonna vajadustele. Kuid ei. Ligi aasta kutsus Valimisliit Üks Kuusalu Vald kordamööda „tantsule“ kõiki volikogus esindatud poliitilisi jõude. Kuid koostööks ei läinud.
Alles möödunud aasta lõpus sõlmisid suurte poliitiliste kogemustega valimisliit Ühine Kodu, Keskerakond ja Reformierakond töötava ja toimiva koalitsioonilepingu, mis annab valijatele kindluse, et neile antud lubadused saavad täidetud.
Miks eelnevalt ei laabunud koostöö volikogus? Üks peamine põhjus oli kindlasti ebaõnnestunud juhivalik. Kuusalus käis hirmuvalitsemine, ligi pooled vallaametnikest vallandati või saadeti väljateenitud puhkusele.
Kuusalu vallavalitsuse liikme, Tallinna Ülikooli teaduri Mart Laanpere hinnangul oli novembri lõpus Kuusalu rahvamajas peetud kärajatel pealtnäha mõistlik eesmärk – ideede kogumine hariduse arengukava jaoks, kaasates kõiki haridusvaldkonnast huvitatud vallakodanikke.
Tegelikkuses instrueeriti juba eelnevalt kõiki rühmatöö moderaatoreid arutelu kindlas suunas ohjama. Eesmärk oli koguda toetust valla haridusasutuste suuremale tsentraliseerimisele, ehk isegi kuni koolide ühendamiseni välja. Seepeale loobusid kaks seni nõusoleku andnud moderaatorit palagani kaasa tegemast, viimasel hetkel tuli neile kiiruga leida asendajad.
Ka kärajate õhtul nelja töörühma ettekannetest nopiti meelevaldselt välja just need ideed, mis haakusid ettemääratud stsenaariumiga. Kokkuvõtte lõppedes vaatasid paljud aruteludes osalenud nõutult saalis ringi – me rääkisime ju hoopis muust, meiega on kaasamise sildi all manipuleeritud.
Ka Kolga staadioni ümber-ehitusel eelistas toonane vallavalitsus kuulata vaid häälekat koolivälist vähemust ja ignoreerida – isegi avalikult naeruvääristada – koolipere nõudmisi, väites hiljem korduvalt, et tehtud plaanil on kohaliku kogukonna toetus.
Kolga kooli hoolekogu esimees, ettevõtja Ene Valdmann kirjeldab, et Kolga kooli staadioniga seonduv sai alguse 11. aprillil, kui toimus koos-
olek teemal Kolga kooli ja Kolga piirkonna sportimisvõimaluste parandamine. Vallal oli eraldatud selleks 100 000 eurot. Esimesel kokkusaamisel langetati üksmeelne otsus, arvestatakse kooli vajadusi ja projekti koostamisel lähtutakse neist. Moodustati töögrupp, kelle ülesanne oli panna paika lähteülesanded projekti koostamiseks. Toimus mitu kokkusaamist.
Pärast viimast kokkusaamist valitses pikalt vaikus, misjärel laekus kõigile töörühma liikmetele postkasti kiri koos staadioni projektiga. Projekt koosnes 60meetrisest jooksusirgest, kuntstmuruga jalgpalliväljakust mõõtudega 40×60 meetrit ning valgustusest.
Kõik ülejäänud varem kokkulepitud projekti osad olid märgitud kui „perspektiivsed”. Kirja lõpus oli vaid selgitus: „Nii otsustas kogukond”. Vastuseid kirjadele, kes oli see kogukond ja kuhu kadus töörühma koostatud projekt, töörühma liikmed ei saanudki. Kõigele sellele järgnes veel hulk „madistamisi” vallavalitsusega, et sundolukorras loodud MTÜ Kolga Sport saaks võimaluse annetusi kogudes rajada Kolga staadionile jooksuringi.
Kogu see protsess pani kindlasti paljud ahastama vallamajas toimuva asjaajamise pärast ja tekitas sügavat nördimust. Sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses üritati aga jätta mulje, et kõik on kõige paremas korras ja töörühma liikmed on lihtsalt napakad maakad, kes ajavad jonni.