Kui­das va­ba­ne­da oht­li­kest jäät­me­test ko­du­ma­ja­pi­da­mi­ses

KAT­RIN VE­NE,
Raa­si­ku val­la kesk­kon­nas­pet­sia­list

Oht­li­kud jäät­med või­vad tek­ki­da kõi­ki­de ta­va­pä­ras­te te­ge­vus­te käi­gus. Jäät­meid loe­tak­se oht­li­kuks siis, kui nad või­vad põh­jus­ta­da õn­ne­tu­si va­ra­ga, ter­vi­se­ga või ol­la oht­li­kud kesk­kon­na­le.

Aia- ja toa­tai­me­de väe­ta­mi­sel või tai­me­kah­ju­ri­te hä­vi­mi­sel ve­de­la­te pre­pa­raa­ti­de­ga jää­vad al­les pa­ken­did, mis ei saa täies­ti kui­vaks ja puh­taks – ka need on oht­li­kud jäät­med. Mul­la ha­pes­ta­mi­seks või alu­se­li­se­maks muut­mi­seks ka­su­ta­tak­se kee­mi­li­si la­hu­seid, mil­le jää­gid on sa­mu­ti oht­li­kud. Kui kui­va väe­ti­se pa­kend on täies­ti puh­taks ra­pu­ta­tud ja kuiv, võib sel­le pan­na pa­ken­di­kon­tei­ne­ris­se. Kui sel­les on ol­nud mõ­ni kee­mi­li­ne ai­ne, mi­da pal­ja käe­ga pi­gem ei puu­tuks, tu­leb see pak­ki­da lek­ke­kind­las­se plas­tik­kot­ti või -kar­pi ja an­da ära oht­li­ku jäät­me­na jäät­me­jaa­ma või oht­li­ke jäät­me­te ko­gu­mis­rin­gi­ga.

Oht­li­ku ai­ne peab kind­las­ti pak­ki­ma nii, et lä­bi pa­ken­di oleks nä­ha ori­gi­naal­pa­ken­dit või kir­ju­ta­da uue pa­ken­di pea­le, mis seal sees on. Kee­gi peab jäät­me­käit­lus­ko­has suut­ma ot­sus­ta­da, mil­le­ga se­da ai­net kok­ku pan­na ei to­hi ja töö­ta­jad pea­vad tead­ma, mil­li­sed isi­ku­kait­se­va­hen­deid pa­ken­di ava­mi­sel ka­su­ta­da. Nii kait­sed kõi­ki neid, kes Si­nu jäät­me­te­ga ku­ni sel­le ohu­tuks muut­mi­se­ni kok­ku puu­tu­vad. Klaas­pur­gid on vä­ga head kee­mi­lis­te ai­ne­te pa­ken­did, sest nei­le ei tee ka hap­ped ja alu­sed mi­da­gi, kuid klaas­purk võib pu­ru­ne­da. Kui aias või kuu­ris ju­ba on mõ­ni tund­ma­tu klaa­sa­num või on hap­pe-alu­se üm­ber­pa­ken­da­mi­ne klaa­sist anu­mas­se pa­ra­jas­ti pa­rim la­hen­dus, siis peab klaa­sist anu­ma kind­las­ti pa­ne­ma kar­pi või plas­tik­kas­ti ning li­sa­ma sin­na pii­sa­vas ko­gu­ses mõn­da ima­vat ma­ter­ja­li – aja­le­hed, sae­pu­ru, tur­vas. Taas on vä­ga olu­li­ne kir­ju­ta­da vä­li­se­le pa­ken­di­le, mis sel­les on või mis võib ol­la. Täies­ti tund­ma­tu ai­ne kor­ral tu­leks pan­na kir­ja, kust see on lei­tud, mil­le­na tun­dub – kas see on pi­gem ve­niv seep, õli või ve­si­la­hus, lõh­nab tu­ge­valt või muud tao­list ise­loo­mu­lik­ku in­fot. Kui oht­li­ku jäät­me pa­kend pu­ru­neb ja ai­ne va­jab uut pa­ken­dit, on soo­vi­tav jät­ta al­les ka ori­gi­naal­pa­kend ja pan­na see kin­ni­se ki­le­ko­ti­ga uue pa­ken­di kül­ge.

Meie ko­du­des­se sat­tub mit­meid mür­gi­seid ai­neid, mis tä­na­päe­val on õn­neks vä­ga sel­gelt mär­gis­ta­tud – eel­kõi­ge pu­has­tus­va­hen­did. Ka ää­di­kas ja soo­da on oht­li­kud, kui on suu­res ko­gu­ses va­les ko­has.

Ko­du­ma­ja­pi­da­mi­ses tek­ki­va­te mür­gis­te jäät­me­te põ­hio­ma­dus võr­rel­des töös­tu­ses tek­ki­va­te­ga on nen­de ko­gus ja mür­gi kan­gus, pro­fes­sio­naal­seks ka­su­ta­mi­seks mõel­dud ko­ris­tus­va­hen­did on kont­sent­ree­ri­tu­mad ja see­ga ka oht­li­ku­mad, kui­gi ai­ne ise on sa­ma.

Tei­ne olu­li­ne grupp oht­lik­ke ai­neid on ka­su­ta­ma­ta ja ae­gu­nud ra­vi­mid, süst­la­nõe­lad, pliiats­süst­lad, ve­re­suhk­ru mõõt­mi­sel tek­ki­vad nõe­la­ke­sed ja muu tao­li­ne. Ra­vi­mi­jäät­med saab viia ap­tee­ki või oo­da­ta nen­de äraand­mi­seks oht­li­ke jäät­me­te ko­gu­mis­rin­gi.

Pal­ju­de­le on ül­la­tu­seks, et ka rasv ja õli on oht­li­kud jäät­med. Kind­las­ti ei to­hi ras­va ega õli va­la­da ka­na­li­sat­sioo­ni. Lon­do­ni lä­he­dal avas­ta­ti hil­ju­ti ka­na­li­sat­sioo­nist 130 ton­ni ras­ku­ne ja 250 meet­ri pik­ku­ne „ras­va­mä­gi“, mis koos­nes ena­mas­ti mär­ga­dest lap­pi­dest ja ras­vast, mis pä­ri­neb kos­mee­ti­ka­too­de­test, toi­dust ja kõi­gest muust, mi­da vaid ini­mes­te fan­taa­sia on lu­ba­nud ka­na­li­sat­sioo­ni vi­sa­ta. Kind­las­ti ei ta­ha me kee­gi avas­ta­da sel­li­seid õu­du­seid oma ko­du lä­he­dalt. Ise­gi kui jäät­med ei põh­jus­ta ko­he um­mis­tu­si, klee­pub rasv ta­sa­pi­si ik­ka to­rus­tik­ku. Kui ras­va-õli on nii vä­he, et sel­le imab en­das­se paar kui­va leh­te köö­gi­pa­be­rit, to­hib sel­le vi­sa­ta ka se­gaol­me­jäät­me­te hul­ka. Kui õli­pu­del on poo­lel­di täis või ras­va on ter­ve purk, on kind­lam an­da see üle oht­li­ku jäät­me­na.

Li­saks kee­mia­le on oht­li­kud ka pa­ta­reid, akud ja lam­bi­pir­nid. Pa­ta­rei­de ja aku­de pu­hul või­vad nen­de­ga kok­ku puu­tu­da ka lap­sed. Las­te­le tu­leb va­ra­kult õpe­ta­da, et va­na ar­mas te­le­fon või lii­ku­va-hää­lit­se­va män­guas­ja pa­ta­reid ei so­bi ta­va­jäät­me­te hul­ka, vaid pea­vad oo­ta­ma kin­ni­ses kar­bis üleand­mist elekt­roo­ni­li­se jäät­me­na (ing­li­se kee­les ilus sõ­na e-was­te). Pa­ta­rei­de äraand­mi­se või­ma­lus on ka pal­ju­des kaup­lus­tes.

Sa­ge­li kü­si­tak­se, ku­hu siis pan­na oht­li­kud jäät­med. Ku­na neid te­kib võrd­le­mi­si vä­he ja har­va ning on tüü­tud, kui nad ve­de­le­vad ma­ja­pi­da­mi­ses, on liht­sam vi­sa­ta prü­gi­kas­ti. Soo­vi­tav on kor­te­riü­his­tus pan­na hoo­ne keld­ris­se või tre­pi­kot­ta paar lä­bi­paist­vat kas­ti, ku­hu saa­vad kõik oma oht­li­kud jäät­med viia. Siis on hea need paar kor­da aas­tas kor­ra­ga ära viia. Jäl­gi­ma peab, et jäät­me­te­le ei pää­se li­gi ei väi­ke­lap­sed ega lem­mik­loo­mad.

Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus toe­tab Ees­tis maa­piir­kon­da­des oht­li­ke jäät­me­te ko­gu­mist. Ani­ja, Raa­si­ku ja Jõe­läht­me val­la­va­lit­su­sed kor­ral­da­sid koos­töös MTÜ Jäät­me­hal­dus­kes­ku­se­ga ühis­han­ke oht­li­ke jäät­me­te ve­da­ja-käit­le­ja leid­mi­seks. Igas val­las kor­ral­da­tak­se ne­li ko­gu­mis­rin­gi ko­dus ja aias tek­ki­va­te oht­li­ke jäät­me­te ta­su­ta kok­ku ko­gu­mi­seks. Raa­si­ku val­las on esi­me­ne ko­gu­mis­ring 2. no­vemb­ril.

Li­saks ko­gu­tak­se eel­re­gist­ree­ri­mi­se alu­sel kok­ku as­bes­ti­jäät­meid – eter­nii­ti. As­best on pu­ru­ne­des ja tol­mu­na hin­ga­mis­tee­des­se sat­tu­des ter­vi­se­le vä­ga oht­lik, ol­les üks kop­su­vä­hi põh­jus­ta­jaid.