Hambaravihüvitis, kellele?

1057

Hambaravihüvitise maksmise kord pole 2010. aastal muutunud.

300kroonist hambaravihüvitist saavad alates 1. jaanuarist 2010 taotleda inimesed, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetus- või vanaduspension, ning üle 63aastased kindlustatud isikud. Kõrgendatud määras ehk 450 krooni suurust hüvitist makstakse endiselt rasedatele, alla üheaastase lapse emadele ja neile, kellel on tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud hambaraviteenuse vajadus.

Haigekassa hüvitab jätkuvalt 63aastastele ja vanematele ravikindlustusega isikutele, vanaduspensionäridele ning töövõimetuspensionäridele kord kolme aasta jooksul 4000 krooni hambaproteeside maksumusest.

Kõik kindlustatud isikud, kes eelneva kolme aasta jooksul on kasutanud hambaarsti teenuseid, kuid pole veel hambaravihüvitist taotlenud, saavad seda teha veel kolme aasta jooksul pärast hambaravi teenuse saamist.

Hambaravihüvitise maksmist reguleerib sotsiaalministri 16. detsembri 2002. aasta määrus nr 145.

Hüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu haigekassale avalduse ja hambaravi eest tasumist tõendava dokumendi, mille on väljastanud hambaraviteenuse osutaja. Rasedad lisavad avaldusele veel rasedust tõendava arstitõendi.

Tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud hambaraviteenuse vajadusega isikud lisavad arstitõendi, mis tõendab tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadust.

Inimesel on õigus ravikindlustuse seaduse paragrahvis 3 lõikes 4 nimetatud hüvitisele, kui suurenenud vajadus hambaraviteenuse saamiseks on tekkinud järgmiste tervishoiuteenuste osutamise tagajärjel:

1) pea-kaela piirkonna kasvajate kirurgiline ja kiiritusravi;

2) huule-, alveolaarjätke- ja suulaelõhe ning teiste anomaaliate kirurgiline ravi;

3) näo koljuluude traumade kirurgiline ravi;

4) protseduur (endoskoo­pia, anesteesia ja muu), mille käigus on tekkinud trauma;

5) kudede ja elundite siirdamine või siirdamiseks ettevalmistamine;

6) pea ja kaela piirkonna ulatuslike põletike (abstsess, flegmoon) haiglaravi.

Hüvitise saamise tingimused
Hüvitist taotleval inimesel peab hambaraviteenuse osutamise hetkel olema kehtiv ravikindlustus.

Hüvitis makstakse välja sõltumata kulutuse toimumise kohast. See tähendab, et patsient võib minna hambaarsti juurde ükskõik millises Eestimaa piirkonnas või välisriigis. Kulutus peab aga kindlasti olema tõendatud korrektse hambaraviteenuse  eest  tasu­mist tõendava originaaldokumendiga.

Hambaraviteenuse hüvitise taotlemise avaldused võib saata posti teel või tuua ise haigekassa piirkondlikku osakonda. Avalduse blankett on saadaval haigekassa klienditeenindusbüroodes, Eesti Posti postkontorites ja haigekassa koduleheküljel. Haigekassa kannab hamba­raviteenuse hüvitise kindlustatud isiku pangaarvele hiljemalt kuue kuu jooksul avalduse laekumisest. Hüvitis makstakse välja hüvitise saaja kontole või kolmanda isiku (nt abikaasa, ema, lapse) kontole.

Hambaraviteenuse hüvitist saab taotleda ka tagantjärele kuni 3 aasta jooksul.

Kui kindlustatul tekib kalendriaasta jooksul õigus erinevatele hüvitistele, on tal õigus taotleda hüvitist kalend­riaasta eest ühe temale soodsama määra ulatuses. Näiteks on vähemalt 19aastasel rasedal õigus saada hüvitist 450 krooni ulatuses, suurenenud hanbaraviteenuse vajadusega 65aastasel töö­võimetus­pensionäril samuti 450 krooni ulatuses.

Kasutamata hambaraviteenuse hüvitis ei kandu järgmisesse aastasse.