
Paar nädalat tagasi tõid politseijuhid Harjumaa omavalitsustesse mahuka kogumiku 2017. aasta õiguskorra ülevaatest ning vestlesid omavalitsusjuhtidega. Kogumikus on iga omavalitsuse kohta eraldi kokkuvõte, mille koostanud kohalik korrakaitsja.
Põhja prefekt Kristian Jaani võtab kogumikus möödunud aasta kokku teatega, et süütegude arv on Tallinnas ja kogu Harjumaal vähenenud mitu järjestikust aastat: „Süütegude ennetamine on olnud suur väljakuts juba mitmeid aastaid ja süütegude arvu languses mängib see kindlasti rolli. Kuid selle kõrvale on tekkinud uued katsumused, mis ei ole alati seotud süütegudega, küll aga mõjutavad meie turvatunnet. Euroopas on toime pandud hulk traagilisi rünnakuid ning politseinike ülesanne saab olla ainult üks – taastada ja hoida turvatunnet.”
Ida-Harju politseijaoskonna juht Valter Pärn rõõmustab, et töö on vilja kandnud ja kuriteod taandumas, mitme spetsialiseerunud varga kinnipidamine aitas vähendada eluruumidest ja sõidukitest varguste hulka. Samas tõdes ta, et murelikuks teeb isikuvastaste kuritegude ning alaealiste suhtes toime pandud seksuaalkuritegude arv – vanimad registreeritud seksuaalkuriteod alaealise vastu pärinesid 2001. aastast, nüüd on neist taas teada antud.
Anija vald
Anija valla kohta koostas kokkuvõtte piirkonnapolitseinik Kristo Tamsalu, kelle sõnul on 2017. aasta esimese 10 kuuga registreeritud kuritegude arv, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, veidi vähenenud. Peamised kuriteoliigid on isiku- ja varavastased ning liikluskuriteod. Varavastaseid süütegusid panid peamiselt toime spetsialiseerunud isikud, kes on tuvastatud ja kinni peetud.
Süütegudest pälvis Anija vallas mullu enim tähelepanu Aegviidu alevikus vargusjuhtumid kõrvalhoonetest, suvilatest ning Elroni rongide sodimised.
Valla suurimad probleemid ja süüteod on Kristo Tamsalu sõnul koondunud suurimasse asulasse Kehrasse. Vallas on riskiaadresse 25, neist 14 Kehras, iga aadressiga on seotud aastas paar-kolm juhtumit. 2017. aastal oli Anija vallas 32 kriminaalhooldusalust.
Suvine probleem oli Kehra gümnaasiumi ja spordikeskuse katustel ronimine, lahenduse tõi turvakaamera salvestis. Kohalik MTÜ Keerdtrepp korraldas seejärel töötoa, kus räägiti katustel ronimise ohtlikkusest.
Ka liikluskuritegude arv on vähenenud. Partsaare külas Piibe vanal lennuväljal käiakse kiirendussõite tegemas, kui midagi toimub, politseinikud ka reageerivad.
Kuusalu vald
Kuusalu vallast annab kogumikus infot noorsoopolitseinik Kaisa Kajo, kes teatab, et registreeritud kuritegude arv võrreldes 2016. aastaga on jäänud samaks. Suurem osa isikuvastastest kuritegudest olid kehalised väärkohtlemised, millest pooled on seotud lähisuhtevägivallaga. Kolm kehalise väärkohtlemise juhtumit võeti arvele Valkla hooldekodus.
Varavastaste kuritegude arv on vähenenud rohkem kui poole võrra, liikluskuritegude arv on poole võrra kasvanud.
Kaisa Kajo tõi esile, et suurim liiklusprobleem oli Kuusalu kooli parkla liikluskorraldus: „Arusaamatusi on tekitanud kõige enam see, et autojuhid ei pea kinni parkimise keelust ning sõidavad koolibussidele ette nähtud parklapoolele.”
Ta lisab, et probleemi lahendamiseks on levitatud parkla liiklusskeemi ning noorsoopolitseinik on käinud parklas liiklust jälgimas, rikkujaid korrale kutsumas. Nüüdseks sujub tema sõnul hommikune liiklus parklas hästi, liiklemiskorra rikkujaid peaaegu pole.
Juhtumitest toob ta esile, kuidas suvel seltskond 12-14aastaseid lapsi sõitis autoga mööda valla mereäärseid teid, roolis 13aastane poiss.
Noorte peamised kogunemiskohad on kaupluste ja koolide ümbrused, suvel rand, Kuusalus Mäe tänava lõpus Tallinna-Narva maantee äärne Laulupeo kuusik, Kuusalu lasteaia parkla ja metsatukk ning Kolga lasteaia parkla.
Probleem on ka mahajäetud sõjaväeosades Suurpea ja Hara külas. Hooned on varisemisohtlikud, kuid ligipääs neile vaba. Suvel hukkus Hara sõjaväeosa varemetes roninud ja sealt alla kukkunud mees.
Endiselt teeb korrakaitsjatele muret Valkla hooldekodu. Politsei sai mullu hooldekodusse 36 väljakutset, mis on võrreldes 2016. aastaga kolmandiku võrra suurem. Kaisa Kajo märgib, et põgenemiskatsed kinnisest osakonnast on märgatavalt vähenenud, olukorra paranemisele on kaasa aidanud külaelanike surve hooldekodu juhtkonnale ja probleemi tõstatamine üleriigilises meedias, kohtumised eri osapooltega.
Loksa linn
Loksal on Kaisa Kajo sõnul 2017. aasta esimese 10 kuuga registreeritud kuritegude arv enam kui kolmandiku võrra kasvanud. Suurima osa moodustavad isikuvastased kuriteod, millest enamik kehalised väärkohtlemised.
Mullu suvel tehti Loksal kindlaks ja peeti kinni kaks alaealiste suhtes seksuaalse väärkohtlemisega seotud kuritegusid toime pannud meest.
Varavastaste kuritegude arv on Loksal vähenenud, viiel juhul oli tegu vargusega, registreeriti üks röövimine, kui kaks kohalikku noormeest kaklesid Mere baaris Läti kodanikega, võtsid neilt ära pangakaardi, sularaha ja käekella.
Endisel sõidab Loksal õhtul ja öösel ning nädalavahetusel joobes ja juhtimisõiguseta sõidukijuhte. Loksa elanikud on teateid küll saatnud, kuid Loksa kauguse tõttu ei jõua patrull alati nii kiiresti reageerida.
Peamised noorte kogunemiskohad on kaupluste, kooli ümbrus, staadion, bussijaam, suvel rand. Alaealised veedavad aega vanades mahajäetud hoonetes, näiteks endises Lahemaa kaubamajas, vanas saunas ja autobaasis.
2017. aastal tuli Loksale Läti ja Ukraina päritolu töölisi. Kohalike ja välismaalaste vahel on ette tulnud konflikte. Kuna välismaalastest töölised elavad mitmekesi ühes korteris, on ka neil tekkinud omavahelisi arusaamatusi.
Kaisa Kajo tõdeb, et Loksa kohalikud elanikud kurdavad – nad ei julge hilisel ajal enam Loksal ringi liikuda, sest tänavatel on palju purjus välismaalasi. 2017. aasta sügisel oli laevatehases juhtum, kus äsja tööle saabunud välismaalane leiti narkootilise aine üledoosi tõttu surnuna.
Raasiku vald
Piirkonnapolitseinik Kristo Tamsalu annab teada, et Raasiku vallas on kuritegude arv vähenenud. Peamised kuriteoliigid on isiku- ja varavastased kuriteod. Vallas on riskiisikuid 50 ning riskiaadresse 13.
Väärteod on aasta varasemaga võrreldes samal tasemel. Peamised väärteod on liiklusrikkumised: ületatakse kiirust ja juhitakse sõidukit joobes.
Üks probleem on piirkonnapolitseiniku sõnul alaealiste õhtused kogunemised, enim meeldib noortele koos käia Aruküla koolimaja ja Sinu Poe ümbruses. Lõhkumisi on vähemaks jäänud, sellele on kaasa aidanud koolimaja ümbrusesse paigaldatud turvakaamerad. Ühelt suvepeolt tuli politseil toimetada agressiivsed noorukid politseijaoskonda.
Noorsoopolitseiniku tähelepanek oli, et alaealised kipuvad hooletult hoidma internetiparoolide kasutajatunnuseid ja paroole.
Liiklussüütegude arv on veidi kasvanud. Kristo Tamsalu selgitab, et Raasiku valda läbivad suuremad kõrvalmaanteed, mida mööda liigutakse Tallinnasse, paljud rikkumised toimuvad seal lootuses, et politsei pöörab rohkem tähelepanu põhimaanteedele.
Rohkem järelevalvet tegid politseinikud Lagedi-Aruküla-Peningi maanteel, kuna lõik läbib alevikku ning seal on palju kergliiklejaid. Lühikese ajaga tabati kümmekond kiiruseületajat, 2017. aastal hukkus sel teelõigul üks jalakäija ning sealt mõnisada meetrit Peningi poole põhjustas joobes juht raske liiklusõnnetuse.
Piirkonnapolitseinikud
Anija vald/Kehra linn, Raasiku vald KRISTO TAMSALU, tel 612 4670, 5302 6105.
Kuusalu vald/Loksa linn KALEV KUUSPALU, tel 612 4656, 512 3615.
Noorsoopolitseinikud
Anija vald, Kuusalu vald, Loksa linn KAISA KAJO, tel 5335 9346.
Raasiku vald VIVIAN POOLAK, tel 5192 6782.