MARGUS SOOM,
Kuusalu vallavolikogu liige,
Reformierakond
Kiiu mõisnikud Kirtsi ja Kirsman! Kui kosja minna ja veimevakka hiilida, et mis pruudil kaasavaraks, tuleb kaasa võtta lilled ja kosjaviin, mitte rusikatega vehkida ja räusata, kui halb ja inetu on pruut.
On imekspandav, kuidas praegune Kuusalu võimueliit õigustab oma tegemata töid haldusreformi küsimuste lahendamisel. Pea kaks aastat tagasi tegin ettepaneku moodustada kõigist soovi avaldavatest volikoguliikmetest haldusreformi laiapõhjaline töörühm. Eesmärk oli koguda informatsiooni, analüüsida ja leida ühiseid majanduslikke ja sotsiaalseid huvisid ühinemise korral naabervaldadega. Paraku jättis volikogu esimees selle tähelepanuta. Ta põhjendas – ei ole vastavat haldusreformi riikliku seadust. Eestis oli aga juba alanud lausa buumilik haldusreform. Kõnelusi, konsultatsioone peeti 4-8 omavalitsuste kaupa. Hea näide on Lääne-Harjumaa valla moodustamisest, kus peeti aasta jooksul ülenädalasi töökoosolekuid. Arutati, vaieldi, jagati vastastikust informatsiooni, analüüsiti võimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid plusse, miinuseid. Kuhu võiks tulla uus vallakeskus ja nii edasi. Nüüd on saanud haldusreform Eestis tõeks. Moodustunud on suurvallad. Alla 10 000 elanikkonnaga vallad on tulevikus väikevallad.
Ülemöödunud aastal enne jõule moodustati peamiselt koalitsiooniliikmetest koosnev haldusreformi teemat käsitlev töögrupp. Paraku selle töörühma tegevus piirdus kahe volikogu esimehe vastastikuse sõnasõjaga, kas kahe aasta tagune dokument jõudis Loksa linnavalitsusse või ei? Töörühm tööle ei asunud ja Kuusalu volikogu otsustas selle töörühma laiali saata. Jaanipäeva eel moodustati järgmine komisjon võimalikust liitumisest Loksa linnaga. Kordus eelmise komisjoni saatus. Osapooled ei suutnud kordagi koguneda arutamaks Kuusalu kogukonna saatuse üle. Töörühm sisuliselt tööle ei asunud. Ei kogutud ega vahetatud informatsiooni, ei analüüsitud tekkivat olukorda ühinemisel Loksa linnaga. Ainsaks niiöelda töövõiduks oli Enn Kirsmani soolokirjavahetus Loksa linnavolikogu esimehega. Minul kui Kuusalu volikogu liikmel ei ole eetiline kommenteerida Loksa volikogu tööd. Ettevõtjana tunnistan, et Loksa poolt oli tunda tugevat ja tarka läbirääkimiste oskust. Sidudes kõneluste tingimuseks mitte renoveerida majanduslikult põhjendamata Kiiu mõisa maksumaksjate raha eest. Eeltingimused ongi läbirääkimiste aluseks, millelt edasi liikuda. Paraku Enn Kirsmanil puudub oskus moodustada meeskonda ja pidada läbirääkimisi. Selle asemel, et jõuda läbirääkimiste laua taha, lõi ta põnnama ning Kuusalu volikogu likvideeris sellegi komisjoni.
22. veebruari 2017. aastal arutas ja otsustas volikogu taas juba kolmandat korda moodustada komisjon läbirääkimisteks Loksa linnaga. Ikka eesotsas sama seltskond suutmatuid koalitsiooniliikmeid. Tule taevas appi! Kas kahe komisjoni tööle mittesaamisest ei piisa arusaamaks oma suutmatusest seista Kuusalu kogukonna huvide eest? Volikogus tehti ettepanek: kui kahe volikogu esimehe vahel ei ole usaldust ega koostöötahet, tuleks leida erapooletu läbirääkija. Paraku volikogu esimees Kirsman oli selleks ajaks kaotanud enesevalitsemise, oskuse juhtida koosolekut ning ettepanek ei tulnud arutusele. Kuigi volikoguliikmed avaldasid soovi küsimust arutada ja otsustada.
Mis on juhi roll? Omada ja teostada organisatsiooni visiooni. Tunda ja motiveerida inimesi visiooni elluviimisel. Praegustel Kiiu mõisnikel Kirtsil ja Kirsmanil puudub nägemus ja tahe näha, mis saab Kuusalu vallast pärast ühinemist Loksa linnaga? Kuidas hakkab toimima uus haridus- ja sotsiaalsüsteem? Milliseid majanduslikult põhjendatud investeeringuid teha 3, 5, 10 aasta pärast?