Korteripõhine soojaarvesti aitab vähendada küttearveid

3918

kalle
KALLE PALLING, Riigikogu liige, Reformierakond

Ainus võimalus suurtele kütte- ja elektriarvetele vastu seista on energiat säästa. Et energiat säästa, peab teadma kuhu kulutada. Pakun välja ühe lahenduse lisaks soojustamisele, mis aitaks küttearveid veelgi vähemalt kolmandiku võrra vähendada.

Enamikes korterelamutes ei sõltu inimese soojaarve sellest, kui palju ta oma korteris kulutab, vaid, kui palju kulutab kogu maja. Just maja- või trepikojapõhine küttearvestus on aga üheks suurte küttearvete põhjuseks, lisaks tegemata või halvasti tehtud renoveerimistöödele.

Küttearvete vähendamiseks tuleks küttesüsteemide renoveerimisel paigaldada korteripõhised soojaarvestid. Tänaseni kasutusel olev ruutmeetripõhine soojaarvestus ei näita konkreetselt inimese soojatarbimist, vaid maja keskmist, mis tähendab, et makstakse kinni nii naabrite üle- kui alakütmise.

Individuaalne kuluarvestus võimaldaks paremini jälgida kulusid igapäevasel kütmisel. Täna puudub osadel elanikel motivatsioon ja teistel võimalus oma radiaatorite küttevõimsus mõne kraadi võrra suvilasse või puhkusereisile sõites maha keerata.

Paraku tuleb tunnistada, et on ka  erinevus elektri ja vee vahel. Kütmisega ei ole nii, et vajutad lülitit ja lamp põleb. Ruumi soojendamine võtab rohkem aega. Lahendusena tuleks kehtestada korterite miinimumtemperatuur kütteperioodil. See võiks sõltuda välistemperatuurist. Näiteks kütteperioodi alguses oktoobris oleks miinimumtemperatuur 10 kraadi ja veebruaris vähemalt 15 kraadi. Siis on tagatud, et ei pea naabri külma korterit kütma ja maksad vaid enda tarbitud sooja eest. Teine variant on radiaatoritele termostaatide paigaldamine, mis ei laseks reguleerida alla kokkulepitud miinimumi.

Probleem on maja otsapealsete korteritega. Kui reaalset tarbimist vaadata, siis otsapealsed korterid maksaksid rohkem ja keskmised vähem. Sellega oleks aga võimalik elamu renoveerimisel ja uute korterelamute renoveerimisel arvestada. Otsakorterid lihtsalt maksaksid mõnevõrra vähem. Edasi tuleks ventilatsioonisüsteemide kordategemine, mis enne individuaalse kuluarvestuse rakendamist ei käivitu. Selle vajadusest ei saada aru, kuna korterit tuulutatakse aknaid lahti tehes ja siis imestatakse, miks värskelt renoveeritud ja soojustatud majas kulud ei lange, koridor hallitab ja lastel tekivad tervisehädad.

Peamine põhjus, miks seni ei ole korteripõhist küttearvestust rakendatud, on riiklikul tasemel regulatsiooni puudumine. Vabatahtlikku algatust takistab korteriühistutes konsensuse puudumine ja küttesüsteemi ülesehitus põhimõttele „kõik maksavad võrdselt“.

Leian, et küttearvete vähendamiseks oleks mõistlik seada individuaalne küttearvestus standardiks. SA Kredex kaudu on võimalik taotleda küttesüsteemide renoveerimiseks ja hoonete soojustamiseks vahendeid.