ANTS ERM,
Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur, Viimsi vallavolikogu liige
On hakanud levima arusaam, et koroonat pole olemas. Vaatame, mis toimub maailmas ja me lähiümbruses.
Maailmas on registreeritud enam kui 58,7 miljonit nakatunut, nendest 1,4 miljonit on surnud, suremus 3 protsenti. Euroopas on 15,6 miljonit nakatunut, 335 000 neist surnud, suremus 5,5 protsenti. Eestis on vastavad numbrid 9724, 88 ja 1,5.
Siiani on teise lainega hästi toime tulnud Soome. Läti ja Eesti olukord ei ole ka veel hull. Euroopa kauaaegne suveräänne liider Belgia on tänu karmidele piirangutele suutnud pöörata nakatumise tugevasse langusesse. Murelikuks teevad Poola, kus seis oli vahepeal Euroopa halvim, ja eriti Leedu, kust vaatamata piirangutele tulevad üle päeva nakatumise rekordid.
Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) ja Ühendkuningriigi nakatumiskordajate kaardil on vaid mõned „oaasid“: Soome, Norra, Iirimaa, Kreeka, Island, esialgu veel ka Läti ja Eesti.
Eestis haigestus 2018/2019 grippi hinnanguliselt 45 000-55 000 inimest, gripist tingitud tüsistuste tagajärjel surid 57 haigestunut, seega on Covid 19 ka meil vähemalt kuni 15 korda tapvam kui gripp.
Millest väga vähe teatakse on longcovid – milliseid tagajärgi/tüsistusi tervisele annab Covid-19sse nakatumine ja läbipõdemine. Selle väljaselgitamiseks kulub aastaid!
Eesti on kuni viimase ajani hästi hakkama saanud. Arvan, et eelkõige tänu kevadisele pingutusele – suutsime hoida distantsi, me ei pidutsenud, ei reisinud, lapsed olid kodus. Need kaks kuud oli raske aeg, aga andis võimaluse korraldada ümber haiglasüsteem jätkusuutlikuks, hoida meedikud töövõimelisena ja lapsed tervena. Hooldekodud kandsid muidugi kaotusi aga ka neis suudeti olukord kontrolli all hoida.
Suvi möödus suhteliselt rahulikuna, eriti võrreldes muu maailmaga. Mulle tundus küll imelik see pidev „valmistumine teiseks laineks“. Oleks oodanud pigem valmistumist uue laine ärahoidmiseks, seda paraku ei tehtud.
Ja siis see tuli. Septembris-oktoobris hiilivalt, novembris oli kuri karjas. Paika ei pea väide, et noortele ja lastele koroona külge ei hakka. Noored põevad kergemalt või ei põe üldse, aga seda ohtlikumad levitajad nad paraku on.
Kõige ärevust tekitavam piirkond Harjumaal on Viimsi ja selle ümbrus – Maardu, Lasnamäe ja Pirita, loomulikult ka kogu Tallinn tervikuna. Nakatunute ühtlane tõus on ka enamikes valdades, ohutumad omavalitsused on praegu Kose, Lääne-Harju, Saku ja Raasiku vald ja Keila linn.
Järeldused. Covid-19 on olemas ja väga nakkav, vähemalt 15 korda tapvam tavagripist. Me ei tea täna tegelikult midagi longcovidist ehk viiruse pikaajalisest toimest. Kui me ei võitle tema vastu, siis saavad kaotused olema suured. Kuulake spetsialiste, teadlasi ja arste. Ärge laske end heidutada sellest 10 protsendist, kes peavad end neist targemaks!
Lisan lõpuks tsitaadi doktor Peeter Talvingult: „Maskid ei ole usu küsimus. Epidemioloogilised ja laboriuuringud on näidanud päris veenvalt, et maskid peatasid pandeemia New-Yorgis. Levik hakkas piirduma pärast seda, kui New-York Citys, kus ei ole võimalik eriti hajutada, rakendus maskide kandmine.“