Kommunaalkuludele piir peale

828


MART LAAR, IRLi esimees

Ehkki paaril viimasel kuul on tööpuudus Eestis jõudsalt vähenenud, pole majandussurutis kaugeltki läbi. Paljudel peredel on raske ots-otsaga kokku tulla.  Riik ei saa nende muredele selga keerata, vaid üritama neid aidata. Üheks võimaluseks seda teha, on panna piir kütte- ja veehindade kontrollimatule kasvule. Muude väljaminekute kõrval on just koduga seotud kulude suurenemine niigi raskustes peredele raske koorma selga ladunud.

Statistika kohaselt on tunduvalt kasvanud kodutarbijatest kommunaalteenuste võlgnike arv. Iseäranis on riski­grupiks pensionärid, paljulapselised pered, eluasemelaenu tagasimaksetega hädas olevad koduomanikud ja teised vähekindlustatud elanikkonnagrupid.

Konkurentsiamet on tuvastanud sel aastal, et kommunaalmonopolide hinnakontrolli reguleerivad seaduse mehhanismid on ebapiisavad. Tallinna Vee ebaõiglase hinnakujunduse vastu on protesteerinud ka praegune õiguskantsler, vastupidisel arvamusel on antud küsimuses vaid keskerakondlik-sotsiaaldemokraatlik Tallinna linnavalitsus.  Samas on Tallinna Vee kasumlikkus isegi Euroopa taustal pretsedenditu, ületades kolmekordselt tavapäraselt lubatud tulukuse ja mis läbi kõrgete hindade võetakse tarbijate taskust. Samas maksab ettevõte dividendideks 500 miljonit krooni.

Just monopolide ohjeldamiseks andsid Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond ja Rohelised Riigikogu menetlusse seaduse, mis peaks aitama sundima monopoolseid ettevõtteid senisest rohkem arvestama tarbijate huvidega. Praeguses olukorras on koduomanikud sisuliselt kaitsetud ja monopoolsete ettevõtete hinnakujundus sõltub paljuski ettevõtte enda kasumitaotlustest. Konkurentsiametile tuleb monopolide ohjeldamiseks anda oluliselt suuremad õigused. Kui konkurentsiamet või kohalik omavalitsus hakkavad kooskõlastama vee-ettevõtjate hindu, ning soojahindu kontrolliks tootmismahtudest sõltumata konkurentsiamet, siis toob see võimaluse kontrollida, kuivõrd põhjendatud on ühe või teise ettevõtte kasumlikkuse määr ning seda vajadusel piirata.

Seaduse vastuvõtmine ei too kaasa Tallinnas ja ilmselt mitmel pool mujalgi 1. jaanuariks 2011 planeeritud hinnatõusu. Paari aasta jooksul on oodata veehinna alanemist kümnekonna protsendi võrra. Soojusenergia osas tähendab see seda, et  ebaefektiivse süsteemi võrgu omanik ei saa enam istuda käed rüpes. Konkurentsiametil on õigus nõuda konkursi korraldamist mis toob kaasa kohalike kütuste kasutuselevõtu ning aitab alandada soojuse hinda.

Eesti inimestele on see enne suurt suve hea uudis.