ACTAst. Rahulikult.

1279

andre
ANDRE SEPP, Riigikogu liige, Reformierakond

Mina puutusin võltsimisvastase kaubanduslepingu teemaga esimest korda kokku jaanuari keskpaigas, kui üks Facebooki-sõber esitas küsimuse – miks riigikogu pole ACTAt arutanud?

Saadikuna oleksin võinud ju kohe arupärimisi esitada, aga otsustasin asja endale enne selgeks teha, vähemalt üldplaanis.

Oleme uue ajastu alguses, kus informatsiooni kiire levikuga on võimalik manipuleerida suuri inimhulkasid. Just nimelt manipuleerida, see tähendab kallutada teisi mõtlema samades huvides ja kiirelt. Need on infoühiskonna riskid ja nendega tuleb olla ettevaatlik.

Nii oli ACTAga, kus enne arutelusid kujundati kiirelt seisukoht. Sedakorda veel põnevalt, et üheks osapooleks peeti valitsust ja riigikogu ning teiseks internetikogukonda.

Esimesest poolest saan aru ja kuulun ise sinna, aga teine pool jäi mõistmatuks, näiteks: kas Interneti kasutajana olen kogukonna liige või mitte? Riigikogu liikmena sain 126 e-kirja üleskutsega Ei ACTAle. Tuli rahulikuks jääda, sest selline dokument oli küll olemas, aga arutelusid selle üle, et kas, millal ja kuidas seda vastu võtta ja ratifitseerida, polnud veel toimunud. Siit õppetund – lahingud avaliku arvamuse kujundamiseks peetakse juba enne, kui ajalehti  jõutakse trükkida või demokraatlike esindusorganite PR-esindajad alles ärkavad.

Niipalju vormist, sisuliselt on tegemist võltsimisvastase kaubanduslepinguga, mis aitab kaitsta meie autorite huve teistes riikides. Lepinguga ühtlustatakse reegleid, mis ei toeta intellektuaalomandi vargust ja võltsingutega kauplemist. See leping ei reguleeri eraviisilist omamist isiku enda tarbeks.

Eestis on autorikaitse reguleeritud seadusega ja see on nii autoritele kui kasutajatele vastuvõetav.

On selge, et suur osa intellektuaalset omandit levib Internetis ja sealt oma arvutisse teose laadimine ei ole kuritegu seni, kui ei teki soovi selle arvelt tulu teenida. Oleme juhtiv e-riik ja meie teadmised infotehnoloogiast ning autorikaitsest on suuremad kui mujal maailmas – võime selle üle uhked olla!

Riigikogu EL asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas korraldas hiljuti põhjaliku arutelu antud teemal, osalesid erinevate osapoolte esindajad ja saadi vastuseid tekkinud hirmutunnetele.

Tänaseks ei ole kõik EL riigid selle leppega veel ühinenud, sealhulgas Eesti. Oleme arvamusel, et enne kui asume otsustusprotsesside juurde, milleks on valitsusepoolne heakskiit ja lepingu allkirjastamine ning riigikogus selle ratifitseerimine, peab olema lepingu sisu punkt-punktilt selgeks räägitud ja võimalikud vaidluskohad välja toodud.

Tark ei torma, vanasõna on siin abiks ja nii ka käitume! Kellel Acta vastu tõsisem huvi, siis lepingu tekst ja üksikasjalikud kommentaarid on saadaval välisministeeriumi kodulehel.