„Minu eesmärk ei ole toota tippsportlasi, vaid kasvatada Eesti Vabariigile tervet ja tugevat järelpõlve,“ ütleb võitluskunstiklubi Wadokan treener JÜRI UNDUSK.
Sport kobujutsu treener JÜRI UNDUSK koos oma edukate õpilaste SVEN KADASTE, LIS MARII UNDUSKI, GÄTRIIN HOBTA ja JOHANNE KEGELIGA pärast järjekordset edukat võistlust.
Kobujutsu on iidne Jaapani võitlusviis, mis õpetab relvade käsitsemist ja enda kaitsmist relvade vastu. Kobujutsu ei ole võistlussport, kuid Eesti karatetreenerid Jüri Undusk ja Rein Paluoja on selle ning teiste traditsiooniliste võitluskunstide – iaido, iaijutsu, kenjutsu jt – põhjal töötanud välja võistlus-ala, millele panid nimeks sport kobujutsu.
Sport kobujutsu eesmärk on anda harjutajale võimalus panna oma tehnilisi oskusi võitlusituatsioonis ohutult proovile ning pakkuda meeldivat ajaviidet. Sport kobujutsu relvad on pehmendatud mõõgad, millega saavad võidelda lapsed.
„Kuigi pehmete relvadega võitlemist harrastatakse kõikides mõõgakoolkondades, oleme maailmas ainsad, kes tegelevad sport kobujutsuga, meil on olemas võistlusreeglid ja -süsteem ning toimuvad võistlused,“ räägib võistluskunstiklubi Wadokan treener Jüri Undusk, kes ise alustas 1975. aastal karatega tegelemist ning on aastakümnete jooksul harrastanud erinevaid Jaapani võitlusviise.
Sport kobujutsu idee tekkis umbes viis aastat tagasi: „Algul ma ei leidnud võimalust, kuidas lapsed saaksid end välja elada. Kui teha nendega võistluskarated, siis laps, kes saab korraliku laksu, hakkab kartma ega tule enam trenni. Võtsime niinimetatud ujumismakaronid, mida kasutatakse basseinides, ja hakkasime nendega harjutama. Lapsed said end kenasti välja elada, neile väga meeldis.“
Koos Eesti Iaido Liidu juhatuse esimehe Rein Paluojaga otsustas Jüri Undusk teha kobujutsust lastele võistlusala. Koos täiendati ja töötati välja võistlusreeglid. Esimesed võistlused olid viis aastat tagasi Jüri Unduski kodukohas Võsul ning suurema osa esikohti võitsid tema õpilased, kes olid juba mõnda aega harjutanud kahevõitlust pehmete relvadega. Nüüdseks on Eestis kokku 7 võitluskunstiklubi, kus õpetatakse ka sport kobujutsut.
Tüdrukuid rohkem kui poisse
Varsti pärast Võsu lastega alustamist hakkas Jüri Undusk sport kobujutsut õpetama ka Vihasoo lasteaed-algkoolis ja Kolga keskkoolis. Treeningud toimuvad kaks korda nädalas, kõige nooremad on 7aastased, Vihasoos käivad koolilaste kõrval treenimas ka mõned lasteaialapsed.
„Kui trennid sügisel algavad, tuleb kohale umbes 30 last. Kisavad-karjuvad, teevad, mida tahavad. Pool aastat käivad, siis lähevad minema, mõne aja pärast tulevad tagasi, lapsed on ju lapsed. Kuid need, kes tunnevad, et neil on treeningutest abi, on jäänud,“ jutustab Jüri Undusk.
Lõppenud õppeaastal käis kevadeni Vihasoos treeningutel 10 ja Kolgas 15 last. Tüdrukuid on rohkem kui poisse. Treener märgib, et poistel puudub kannatus ja püsivus: „Nemad tahavad kohe õppida kaklemist ja niiöelda pasunasse anda. Samas jaapanlik süsteem on selline, et tulemuseni jõutakse väga rahulikult ja pikaldaselt. Õnneks need, kes on treenima jäänud, teevad seda truult. Olen selle üle õnnelik, sest ei pea olema sada last, kes ei tee mitte midagi, parem olgu kümme, kes teevad.“
Enne, kui laps saab kätte relva, tuleb ta panna liikuma, harjutada jõudu, treenida kiirust, painduvust, osavust. Kui kõike seda on esialgu piisavalt, saab hakata harjutama erinevaid mõõgatehnikaid: „Kui kohe relv kätte anda, on laps vaid üks poksikott. Nagu öeldakse: enne, kui jooksma hakkad, pead korralikult kahe jala peal seisma. Alles siis hakkavad tulemused tulema.“
Võistlustel edukad
Sport kobujutsu riietus on kimono, võistlejad on paljajalu, peas on näokaitsega kiivrid, alla 16aastatel on kohustuslikud ka kindad, muu kaitsevarustus on soovituslik. 6×6 kuni 8×8 meetri suurusel matil on vastamisi kaks võistlejat, parim selgitatakse punktisüsteemi abil: punkte annab iga löök või lõige pähe, kätte, jalgadesse, sõrmedesse või kehasse. Võistlus kestab 1,5 minutit või 4 punktini. Kui esimene raund lõppeb viigiga, toimub 10sekun dilise pausi järel teine kuni 1,5minutiline raund.
Nii Kolga kui Vihasoo lapsed on sport kobujutsu võistlustel olnud edukad. Tänavustel Eesti meistrivõistlustel läks Vihasoosse kaks Eesti meistritiitlit – Liis Marii Unduskile ja Markus Krüsbanile ning Kolka üks – Linda Hallikale. Medaleid võitsid ka nende koolikaaslased ning Jüri Unduski õpilased võistlesid edukalt veel Eesti Iaido Liidu karikavõistlustel.
Siiski ei soovi treener kasvatada oma õpilastest tippsportlasi, vaid harida nii nende ihu kui hinge, avardada silmaringi: „Muidugi on raske, paljud, eriti väiksemad lapsed tahavad vaid mängida, kuid mina teen neile ka loengupäevi, näiteks õpetan, kuidas anda esmaabi, kui tekib minestushoog või on ninast veri väljas.“
Ta lisab: „Minu eesmärk on kasvatada Eestile tervet ja tugevat järelpõlve. Õpin ise alternatiivmeditsiini ja näen, kui palju on meil tervisehädadega lapsi, keda tuleks kohe aidata. Treeningute üks osa on ravivõimlemine. Tean, et laps, kes on minu juures kolm-neli aastat treeninud, on terve, tal on trennipisik veres ning tegeleb spordiga edasi.“
Veel loodab Jüri Undusk, et Eestist alguse saanud sport kobujutsu levib üle riigipiiride ning seda ala hakatakse harrastama ka mujal maailmas. „See võtab kindlasti veel aega, oleme ju ka ise alles mõned aastad sellega tegelenud. Meil on läinud isegi hästi, sest meil on juba nii palju klubisid, kus sport kobujutsuga tegeldakse.“
