Kol­ga­kü­la 20. mä­lu­män­gu­sar­ja kü­si­mu­sed teeb AND­RES KAAR­MANN

Juu­be­liaas­ta on pü­hen­da­tud Kol­ga­kü­la mä­lu­män­gu­tur­nii­ri al­ga­ta­ja ja lä­bi­vii­ja MAT­TI KRÖNST­RÖ­MI mä­les­tu­se­le.

Kol­ga­kü­la rah­va­ma­ja vi­siit­kaart on kuul­sad mä­lu­män­gud ja ka ai­nus ala­li­ne taid­lus­kol­lek­tiiv, li­ne-tant­su­rühm Kol­ga­kü­la Lai­ne­rid. Mõ­le­ma pu­hul on tä­na­vu­ne aas­ta seo­tud  täht­päe­va­ga – mä­lu­mängu­sa­ri toi­mub 20. kor­da ning li­ne-tant­si­jad alus­ta­sid tren­ni­de­ga 10 aas­tat ta­ga­si.

Juu­be­liaas­ta pu­hul ühen­da­tak­se jõud. Li­ne-tant­si­jad ai­ta­vad  mä­lu­män­gu viies voo­rus vas­tu­seid kok­ku ko­gu­da. Ke­va­del te­hak­se ühi­ne pi­du, mil­le­ga tä­his­ta­tak­se 20. mä­lu­män­gu­sar­ja lõp­pu ning pee­tak­se li­ne­tant­su­rüh­ma juu­be­lit. Juu­be­li­hooa­ja te­ge­vu­si toe­tab ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ramm.

See­kord­se mä­lu­män­gu­sar­ja esi­me­ne voor oli Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas ree­del, 1. det­semb­ril. Nel­ja­liik­me­li­si võist­kon­di re­gist­ree­rus 41, mis on vii­mas­te aas­ta­te re­kord. Ko­hal oli ka va­ra­se­maid staa­ži­kaid võist­kon­di, kes va­he­peal­se­te aas­ta­te­ga olid kõr­va­le jää­nud.

Tä­na­vu­sel tur­nii­ril on en­di­se kor­ral­da­ja Mat­ti Krönst­rö­mi auks igas voo­rus üks kü­si­mus te­ma ar­hii­vist. Li­saks ka kü­si­mus li­ne-tant­si­ja­test, li­ne-tant­sust või Kol­ga­kü­la tant­su­rüh­mast.

Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­juht Kai­sa Lin­no rää­kis, et lõ­pu­peo ajaks on ka­vas sea­da rah­va­maj­ja üles näi­tus mä­lu­män­gu­tur­nii­ri­dest lä­bi ae­ga­de ning Kol­ga­kü­la Lai­ne­ri­test. Kui mui­du ko­gu­ne­vad mä­lu­män­gi­jad Kol­ga­kül­la tra­dit­sioo­ni­li­selt ree­de õh­tul, siis vii­ma­ne voor tu­leb lau­päe­val, et oleks ae­ga pi­du pi­da­da. Kok­ku on le­pi­tud Raul Val­gis­te­ga, et teeb mä­lu­män­gu juu­be­liks kroo­ni­ka­fil­mi.

Kai­sa Lin­no: „Mõt­le­si­me esial­gu, et kut­su­me juu­be­li pu­hul igat voo­ru lä­bi vii­ma eri ini­me­se, kes esi­tab en­da­teh­tud kü­si­mu­si. Kuid siis kuul­si­me, et And­res Kaar­mann sel hooa­jal enam Lok­sal mä­lu­män­gu ei kor­ral­da, võt­si­me ühen­dust, ta pa­lus mõt­le­mis­ae­ga ja lõ­puks lep­pi­si­me kok­ku, et ta viib Kol­ga­kü­las lä­bi kõik viis voo­ru. Loo­da­me, et need õn­nes­tu­vad ja ta jääb Kol­ga­kü­la mä­lu­män­gu juh­ti­ma ka edas­pi­di. Esi­me­ne voor näi­tas, et män­gi­jad jäid ra­hu­le, üt­le­sid, et oli to­re, eri­ti meel­dis, et And­res Kaar­mann teeb kü­si­mu­si, mis või­mal­da­vad vas­tu­se tu­le­ta­da, kui konk­reet­set fak­ti ko­he ei tea. Ka Mat­ti Krönst­rö­mil olid vas­tu­se­va­rian­ti­de­ga kü­si­mu­si ja sel­li­seid, mi­da sai tu­le­ta­da.“

Kui Mat­ti Krönst­röm omal ajal Lok­sa mä­lu­män­gu ase­mel hak­kas mä­lu­män­gu kor­ral­da­ma Kol­ga­kü­las, võt­tis And­res Kaar­mann üle Lok­sal sar­ja juh­ti­mi­se. Ne­li aas­tat ta­ga­si Viim­sis töö­ta­des alus­tas ta ka Viim­si Ran­na­rah­va Muu­seu­mis mä­lu­män­gu­de kor­ral­da­mi­se­ga, seal osa­le­vad nüüd li­gi 30 võist­kon­da. Kui asus töö­le Sauel abi­lin­na­pea­na, alus­tas Saue sar­ja­ga, sel­lest hooa­jast on li­san­du­nud ka Ker­nu mä­lu­mäng.

„Iga koht ja mäng on eri­li­ne. Kõi­ge ras­kem on ala­ti esi­me­ne mäng, sest li­saks uue­le mees­kon­na­le on olu­li­ne ka osa­le­ja­te­ga tut­ta­vaks saa­da. Ei tea ju, mil­li­ne on män­gi­ja­te ta­se ja mil­li­sed nen­de hu­vid. Mäng ei to­hi ol­la lii­ga liht­ne ega ka vä­ga ras­ke. Kü­si­mu­sed pea­vad ole­ma mit­me­külg­sed, et nu­pu­ta­mist oleks kõi­gi­le. Ja mis kõi­ge olu­li­sem, need ei to­hi ol­la kui­vad ega elu­kau­ged, vaid te­ki­ta­ma män­gi­ja­tes mõ­nu­sat ha­sar­ti. Olu­li­ne on ka mee­le­la­hu­tus­lik pool, et iga män­gu üld­seis oleks ek­raa­nil reaa­la­jas jäl­gi­tav. Hea mä­lu­män­gu mõõ­dik on, kui ini­me­sed ta­ha­vad tul­la ja ka tu­le­vad uues­ti ning uues­ti. Siia­ni on võist­kon­da­de arv meil pi­de­valt kas­va­nud, see an­nab ka en­da­le jõu­du jät­ka­ta,“  kom­men­tee­ris And­res Kaar­mann.

„Kol­ga­kü­la mä­lu­mäng on sel­les mõt­tes pa­ras väl­ja­kut­se, võist­kon­di on li­gi 40 ja män­gi­jaid on sei­nast sei­na, alus­ta­des sel­li­sest ko­rü­feest na­gu Ott Sand­rak Kol­gast ja lõ­pe­ta­des koo­liõ­pi­las­te­ga. Nii-öel­da lõd­valt ei saa üh­te­gi män­gu te­ha, kõi­gil peab ole­ma hu­vi­tav.“

Kok­ku on And­res Kaar­mann kü­si­mu­si tei­nud oma ar­vu­tus­te jär­gi üle kol­me tu­han­de ja peab ar­vet, mil­list kü­si­must ku­sa­gil on kü­si­nud. Igas män­gus on vas­ta­valt asu­ko­ha­le spet­sii­fi­li­sed kü­si­mu­sed, kuid häid kü­si­mu­si saab aas­ta­te jook­sul ka­su­ta­da eri pai­ka­des.

„Ena­mas­ti al­gab kü­si­mus vas­tu­sest või mõ­nest hu­vi­ta­vast fak­tist ja al­les see­jä­rel koos­tan teks­ti juur­de. Märk­mik on igaks ju­huks käe­pä­rast, ka au­tos – kui kuu­len hu­vi­ta­vat fak­ti, pa­nen kir­ja,“ kir­jel­dab ta.

Mä­lu­män­ge hak­kas And­res Kaar­mann kor­ral­dama Lok­sa kesk­koo­lis õp­pi­des – koos sõp­ra­de­ga te­gid koo­li­raa­dios mä­lu­män­ge. Kol­ga­kü­la mä­lu­män­gu­dest on ta va­rem osa võt­nud võist­le­ja­na.