MARIA PRÄÄTS,
koduhoolduse projektijuht
Oktoobris 2024 alanud projekt „Kvaliteetsete kodus elamist toetavate hoolekandeteenuste arendamine Kuusalu vallas“ jõudis tänavu septembriga lõpusirgele. Kahe aasta jooksul oli MTÜ-l Kuusalu Hoolela võimalus Euroopa Sotsiaalfond+ toel laiendada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, arendada nende kvaliteeti ning katsetada uusi lahendusi.
Projekti eesmärk oli aidata abivajavatel inimestel võimalikult kaua ja turvaliselt oma kodus toime tulla, säilitada iseseisvust ning vähendada lähedaste hoolduskoormust.
Abi jõudis järjest rohkemate inimesteni
Projekti keskmes oli kolme kodus elamist toetava teenuse – koduteenuse, tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja – teenuse arendamine ning osutamine Kuusalu valla elanikele. Projekti jooksul olid need teenused abivajaduse hindamise alusel teenusesaajatele tasuta.
Koduteenuse kaudu said inimesed abi igapäevastes toimingutes, näiteks sisseostude tegemine ja koju toomine, tegevusvõime jälgimine, kütmine, asjaajamine, ka suhtlemine või abistamine hügieenitoimingutes.
Tugiisikuteenus keskendus inimese iseseisva toimetuleku ja ühiskonnaelus osalemise toetamisele, isikliku abistaja teenus aga puudega inimese abistamisele tegevustes, mida ta oma puude tõttu iseseisvalt teha ei saa.
Projekti alguses seati eesmärgiks toetada vähemalt 50 abivajavat inimest. Teenuste kasutajate arv kasvas järjepidevalt ning 2026. aasta septembriga oli see jõudnud 75 inimeseni.
Numbrite kõrval on oluline mõista, mida kodus saadav tugi inimese jaoks tähendab. Mõnikord võimaldab see jätkata oma igapäevast elu harjumuspärases keskkonnas või annab inimesele kindlustunde, et ta ei pea oma muredega üksi toime tulema. Teinekord annab aga lähedastele võimaluse, et ei pea oma lähedase heaolu eest ainult ise vastutama.
Teenuste arendamine algab inimese vajaduste mõistmisest
Projekti üks olulisem tegevus oli teenuste korralduse ja kvaliteedi arendamine. Vaadati üle teenuse osutamise protsessid ning kaardistati teenuse teekond alates inimese abivajaduse märkamisest ja hindamisest kuni teenuse osutamise ning selle kvaliteedi tagamiseni.
Teenuse teekonna kirjeldamine aitas täpsustada Kuusalu vallavalitsuse ja Kuusalu Hoolela ülesandeid ning kujundada selgemaid koostööpõhimõtteid. Tähelepanu pöörati ka sellele, et teenuse sisu ja eesmärgid lähtuksid võimalikult täpselt inimese tegelikest vajadustest.
Oluline osa arendustööst oli seotud teenuste dokumenteerimise, töökorralduse ning töötajate pädevuse toetamisega. Kvaliteetne hoolekandeteenus ei seisne üksnes tehtud toimingutes, vaid ka järjepidevuses, usalduses, oskuses märgata muutusi inimese olukorras ning vajadusel abi ümber korraldada.
Projekt andis võimaluse seniseid tööpraktikaid kriitiliselt hinnata ja otsida lahendusi, mis muudaksid teenuse korraldamise selgemaks, paindlikumaks ja inimkesksemaks.
Uute lahenduste katsetamine andis väärtuslikke kogemusi
Lisaks igapäevasele teenuseosutamisele oli projektis oluline osa uute toetusvõimaluste katsetamine. Üks tegevus oli teraapiafondi kasutamine. Selle osas tundus alguses, et ei lähegi käiku. Kuid aja möödudes ja kliendisuhte kujunedes oli väike osa teenusesaajatest valmis katsetama muu hulgas füsioteraapia pakkumist inimese kodus.
Kodus osutatava teraapia eelis on võimalus arvestada inimese tegeliku elukeskkonna ja igapäevaste tegevustega. Katsetus näitas siiski ka seda, et uue teenuse kasutuselevõtt ei pruugi olla lihtne. Inimeste valmisolek abi vastu võtta oli oodatust väiksem.
Selline kogemus tuletas meelde, et teenuse vajalikkuse hindamisel ei piisa üksnes spetsialistide nägemusest. Sama oluline on mõista inimese enda ootusi, harjumusi ja valmisolekut muutusteks.
Kodus toimetulek – võimalus suhelda ja osaleda
Kodus elamist toetavate teenuste arendamisel on oluline vaadata inimese heaolu laiemalt. Igapäevase praktilise abi kõrval vajavad inimesed võimalusi suhelda, liikuda, kogeda ühtekuuluvustunnet ja osaleda kogukonnaelus.
Projekti toel korraldati Kuusalu Loovusvillas eakate aktiivsuspäevi, mis pakkusid võimalust kodust välja tulla, kohtuda teiste inimestega ja ühiselt tegutseda. Kohtumistel räägiti mälestustest ja perekonnalugudest, pöörati tähelepanu liikumisele, tasakaalule, mälule ja heaolule ning veedeti aega ühistes tegevustes. Päevade kavadesse mahtusid nii laulmine, meisterdamine, lauamängud kui ka lihtsalt koos olemine ja vestlemine.
Nende kohtumiste väärtust ei saa mõõta ainult osalejate arvuga. Inimesele, kelle igapäevased suhtlemisvõimalused on piiratud, võib ühine tegevuspäev olla oluline sündmus, mida oodata ja hiljem meenutada. Sotsiaalsete suhete hoidmine ja üksilduse ennetamine on samuti osa sellest, kuidas toetada inimese võimalikult iseseisvat ja täisväärtuslikku elu.
Väikesed abitegevused ja uued lahendused
Projekti käigus pakuti lisaks tavapärastele kodus elamist toetavatele teenustele ka praktilist abi küttepuude ja pelletite veol ning katsetati koduandurite kasutamist. Mõlemad tegevused näitasid, et inimese iseseisva toimetuleku toetamiseks ei ole alati vaja igapäevast või mahukat teenust. Mõne inimese jaoks oligi puude või pelletite vedu ainus abi, mida ta vajas.
Meie erihoolekande töötajad abilistena olid oodatud ja soojalt vastu võetud. Lisaks praktilisele abile pakkus kohtumine võimalust suhtlemiseks ja mõne sõna vahetamiseks. See kinnitas, et ka üksik abitegevus võib inimese igapäevaelus olla suure tähendusega.
Koduandurite katsetamine
pakkus omakorda võimaluse suurendada eelkõige üksi elavate inimeste turvalisust. Andurid võimaldasid märgata kõrvalekaldeid inimese tavapärasest liikumis- ja tegevusmustrist. Teenusesaajate tagasiside põhjal ei häirinud seadmed nende igapäevaelu ega tekitanud tunnet, et neid jälgitakse. Teenuseosutajana andis see meile täiendavat kindlustunnet eriti nende inimeste puhul, kes elavad täiesti üksi ning kelle kokkupuuted lähedastega on väga harvad.
Need kogemused näitasid, et kodus elamise toetamisel on oluline leida inimese tegelikele vajadustele vastavaid lahendusi. Mõnikord tähendab see abi küttepuude tuppa toomisel, teinekord aga märkamatut tehnoloogilist tuge, mis aitab võimalikku abivajadust õigel ajal tähele panna. Mõlema puhul on oluline, et inimene saaks jätkata oma harjumuspärast elu võimalikult iseseisvalt ja turvaliselt.
Koostöö ja ühised põhimõtted loovad parema teenuse
Kahe aasta jooksul oli oluline koht Kuusalu vallavalitsuse ja MTÜ Kuusalu Hoolela koostööl. Abivajaduse hindamine, teenusele suunamine, selle osutamine ja vajadusel ümberkorraldamine eeldavad järjepidevat infovahetust ning selgeid kokkuleppeid. Projekti käigus arendati teenuste korraldamise põhimõtteid ning pöörati tähelepanu sellele, et inimese vajadused, teenuse eesmärgid ja osapoolte vastutus oleksid kõigile arusaadavad.
Sama tähtis oli töötajate kaasamine arendustegevustesse. Just igapäevaselt teenust osutavad inimesed näevad kõige vahetumalt, millised lahendused toimivad, millistes olukordades tekivad takistused ja mida võiks teha teisiti.
Teenuse kvaliteet kujuneb suuresti väikestest, kuid olulistest asjadest: kokkulepetest kinnipidamisest, usaldusväärsest suhtlusest, tähelepanelikkusest ning oskusest inimese muutuvatele vajadustele reageerida.
Arendustöö jätkub
Kahe aasta jooksul oleme lisaks teenuste kättesaadavuse parandamisele ja uute lahenduste katsetamisele saanud kogemusi, mis aitavad meil oma tööd edaspidi paremini korraldada. Alati ei ole kõik läinud ootuspäraselt, kuid just keerulisemad olukorrad ja kriitiline tagasiside on pannud meid seniseid töövõtteid ja kokkuleppeid uuesti hindama. Väärtustame võimalust neist olukordadest avatult ja hinnanguvabalt rääkida, üksteist kuulata ning koos paremaid lahendusi leida.
Kõige olulisem õppetund on siiski teadmine, et kvaliteetset hooldusteenust ei taga üksnes hästi korraldatud töö ega professionaalsed töötajad. Selle alus on teenusesaaja, tema lähedaste, Kuusalu vallavalitsuse ametniku ja Kuusalu Hoolela vaheline koostöö. Igal osapoolel on oma roll, teadmised ja võimalused inimese toimetuleku toetamisel.
Teenusesaaja tunneb kõige paremini oma vajadusi ja harjumusi, koduhooldustöötajad märkavad regulaarsete kohtumiste käigus sageli muutusi inimese tervises, meeleolus või igapäevases toimetulekus. Lähedased omakorda tunnevad inimese elukäiku ja harjumusi ning võivad märgata asjaolusid, mis teenuseosutajale kohe silma ei jää. Need tähelepanekud täiendavad üksteist ja aitavad kujundada inimese tegelikele vajadustele vastavat abi.
Projekt õpetas, et võrgustikutöö tähtsust kodus elamist toetavate teenuste puhul ei saa alahinnata. Ükski osapool ei saa ega peagi kõike üksi märkama või lahendama. Oluline on järjepidev suhtlus, vastastikune usaldus, muutuste varajane märkamine ning valmisolek vajadusel abi ümber korraldada. Just koostöös on võimalik leida lahendusi, mis toetavad inimese toimetulekut kõige paremini.
Kuusalu Hoolela jaoks ei olnud projekt üksnes kahe aasta pikkune tegevuste kogum, vaid oluline etapp kodus elamist toetavate teenuste kujundamisel. Saadud kogemused, loodud koostööpõhimõtted ja arendatud töökorraldus annavad aluse järgmisteks sammudeks.
Kõige olulisemaks jääb siiski inimene ise, tema võimalus elada oma kodus, säilitada harjumuspärane elukorraldus, teha oma elu puudutavaid otsuseid ja saada vajalikku tuge. Hea hooldus sünnib koostöös, keskmes peab alati olema inimene ise.
Projekti „Kvaliteetsete kodus elamist toetavate hoolekandeteenuste arendamine Kuusalu vallas“ (nr 2021–2027.4.09.24-0038) rahastati Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ raames.







