Kodu­mai­se toi­du kät­te­saa­da­vus tu­le­vi­kus on tar­bi­ja kä­tes

KA­JA PIIR­FELDT,
Aas­ta põl­lu­mees Ani­ja val­la Rem­mel­ga­maa ta­lust

Põl­lu­ma­jan­du­se ja toi­du­toot­mi­se­ga seo­ses on le­vi­nud mit­meid ee­lar­va­mu­si. Ena­mas­ti on need seo­tud tee­ma­de­ga, mil­le koh­ta ei ole pii­sa­valt in­fot. Ini­me­si hu­vi­tab üha enam tar­bi­ta­va toi­du puh­tus ja kva­li­teet ning kas see on too­de­tud kesk­kon­da sääst­valt ja koos­kõ­las tar­bi­ja väär­tus­hin­nan­gu­te­ga. Tih­ti ar­va­tak­se, et meie kui in­di­vii­di va­li­kust ei sõl­tu sel­les osas mi­da­gi. Kuid on fakt, et as­jao­lu, mil­li­ne toit meie poe­let­ti­de­le jõuab ja pü­si­ma jääb, ei sõl­tu te­ge­li­kult et­te­võt­jast ega ka poest, vaid va­li­ku teeb ja saab te­ha üks­nes igaüks meist. Müü­gis saab tu­ru­ma­jan­dus­li­kus ühis­kon­nas edu­kas ol­la vaid see too­de, mil­le tar­bi­ja va­lib.

Müü­te lii­gub nii an­ti­bioo­ti­ku­mi­de si­sal­du­se koh­ta ka­ri­loo­ma­de li­has, põl­du­de „mür­gi­ta­mi­se“, aga ka põl­lu­ma­jan­dus­toe­tus­te tee­mal. Nen­de väi­de­te ta­ha vaa­ta­mi­seks peak­si­me tead­ma, mil­li­ne on te­ge­lik olu­kord. Ees­tis on prae­gu ka­su­tu­ses kaks kor­da vä­hem põl­lu­ma­jan­dus­maad kui 80 aas­tat ta­ga­si. Kül­vi­pin­da te­ra- ja kaun­vil­ja­de­le on meil 10 prot­sen­ti, sa­mas suu­rus­jär­gus on ka ro­hu­maid. Võrd­lu­seks – Taa­nis või Hol­lan­dis on põl­lu­ma­jan­dus­li­ku toot­mi­se­ga hõi­va­tud li­gi 2/3 rii­gi ko­gu­pin­da­last.

Toi­du­toot­mi­se prot­sess ko­du­maal on tä­nu rii­gi väik­su­se­le lä­bi­pais­tev ja Ees­tis too­de­tud toit üks puh­ta­maid ko­gu maail­mas – tai­me­kait­se­va­hen­di­te jääk siin too­de­tud toi­dul on kolm kor­da väik­sem kui Eu­roo­pa Lii­dus kesk­mi­selt ja lau­sa 10 kor­da väik­sem kui kol­man­da­tes rii­ki­des too­de­tud tai­me­kas­va­tu­se saa­dus­tel. See­ga va­li­des Ees­tis too­de­tud toi­du, ole­te kind­las­ti tei­nud hea va­li­ku, ole­ne­ma­ta, kas te­gu on ta­va- või ma­he­too­te­ga.

Nii na­gu tai­me­kait­se on mõel­dud meie toi­du kaits­mi­seks, on an­ti­bioo­ti­ku­mid are­ne­nud me­dit­sii­nis ala­tes 1910. aas­tast pääst­nud ini­me­lu­sid. An­ti­bioo­ti­ku­me ka­su­ta­tak­se ras­ke­te hai­gus­juh­tu­de kor­ral ka loo­ma elu pääst­mi­seks. Usun, et Ees­ti kesk­mi­se far­mi­loo­ma elu jook­sul tar­bi­tud an­ti­bioo­ti­ku­mi­de hulk ei eri­ne kesk­mi­se ini­me­se omast. Ra­vi­ga kaas­neb too­dan­gu müü­gi­keeld ja sel­le täit­mist kont­rol­li­tak­se ran­gelt, see­ga saab loo­ma too­dan­gut inim­toi­duks ka­su­ta­da pä­rast ra­vi­kuu­ri lõp­pu al­les siis, kui sel­le jää­gid on loo­ma or­ga­nis­mist ka­du­nud. Vei­se­li­ha pu­hul tä­hen­dab see kesk­mi­selt 45 päe­va pä­rast ra­vi­kuu­ri lõp­pe­mist. See­ga on hirm, et ko­du­maist li­ha tar­bi­des söö­me sis­se ra­vi­mi­jää­ke, üks nen­dest ee­lar­va­mus­test, mil­lel ei ole reaal­su­se­ga suu­re­mat seost. Ste­roi­de ei ka­su­ta­ta Ees­tis üld­se. Kui soo­vi­te ol­la kin­del, et li­ha oleks mak­si­maal­selt pu­has, kü­si­ge res­to­ra­nis ja poes Ees­tis kas­va­ta­tut.

Põl­lu­ma­jan­dus­toe­tu­si maks­tak­se li­saks ko­gu Eu­roo­pa Lii­du­le ka Ve­ne­maal ja Amee­ri­ka Ühend­rii­ki­des. Nen­de pea­mi­ne ees­märk on toe­ta­da ris­kant­set ja res­sur­si­ma­hu­kat ma­jan­dus­ha­ru, mi­da põl­lu­ma­jan­dus on, et too­de­ta­va toi­du hind pü­siks tar­bi­ja jaoks tas­ku­ko­ha­ne ja oleks kät­te­saa­da­va hin­na­ga. See­ga on see te­ge­li­kult toe­tus tar­bi­ja­le. Li­saks toi­du­kau­pa­de hin­na­ta­se­me hoid­mi­se­le ai­ta­vad põl­lu­ma­jan­dus­toe­tu­sed ta­ga­da ka, et maas­ti­kud ja kesk­kond on hool­da­tud, maa­piir­kon­da­des säi­lik­sid töö­ko­had, inf­rast­ruk­tuur ja elu.

Kui­gi ko­du­mai­ne toi­du­toot­mi­ne võib tun­du­da isee­ne­sest mõis­te­ta­v, ei pruu­gi see pi­kas plaa­nis nii ol­la. Sel­leks, et meil oleks poo­di min­nes või­ma­lik siin­sa­mas kas­va­ta­tud pu­hast ja kont­rol­li­tud toi­tu ka tu­le­vi­kus os­ta, tu­leks oma va­li­kuid just nüüd te­ha tead­li­kult, mõel­da sel­le­le, mi­da me soo­vi­me müü­gil nä­ha.