Sot­siaal­mee­dia ime­li­sest või­mest ja noor­test tub­li­dest ini­mes­test

1644

EDA-MAI TAM­MIS­TE,
Ani­ja val­la
las­teae­da­de di­rek­tor

Kes meist ei ole kuul­nud üt­lust: „Kui sul ei ole Fa­ce­boo­ki kon­tot, po­le sind ole­mas“. Pä­ris must-val­gelt se­da kind­las­ti võt­ta ei saa, kuid on tõ­si, et sot­siaal­mee­dia on näh­tus, mis on te­ki­ta­nud vas­ta­kaid ar­va­mu­si. Pal­ju on rää­gi­tud sel­le hal­vast mõ­just. Sot­siaal­mee­dias mõt­le­ma­tult väl­ja öel­dud ar­va­mu­sed on rik­ku­nud suh­teid ja hä­vi­ta­nud elu­sid. Ome­ti muu­tub sot­siaal­mee­dia üha po­pu­laar­se­maks. Miks?

Sot­siaal­mee­dia on vä­ga hea või­ma­lus in­fo va­he­ta­mi­seks ja suht­le­mi­seks. Üha kii­re­ne­vas elu­tem­pos ei jõua me ala­ti oma pe­re­liik­me­te­le, sõp­ra­de­le ja su­gu­las­te­le kül­la, kuid sot­siaal­mee­dia kau­du saa­me ol­la kur­sis ka tei­sel­pool maa­ke­ra ela­va­te ini­mes­te te­ge­mis­te­ga ning nen­de­ga vä­ga oda­valt su­hel­da. Sot­siaal­mee­dia ai­tab mee­les pi­da­da sõp­ra­de sün­ni­päe­vi, sel­le kau­du saab ot­si­da ka­du­nud ini­me­si, loo­mi ja as­ju ning ja­ga­da in­fot lei­tud as­ja­de ja loo­ma­de koh­ta. Saab os­ta, müüa ja va­he­ta­da, te­ha eri­ne­vaid suht­lusg­rup­pe ja nii eda­si.

Tõe­poo­lest sot­siaal­mee­dia või­ma­lu­sed on pii­ri­tud. Ka mi­nul on sot­siaal­mee­dia­ga mõ­ned ime­li­sed ko­ge­mu­sed, mi­da ta­han ja­ga­da just sel­le­pä­rast, et ka skep­ti­kud saak­sid aru, miks ini­me­sed sot­siaal­mee­dias fi­gu­ree­ri­vad ja se­da jäl­gi­vad.

Veeb­rua­ris al­ga­ta­si­me las­teaia kol­lek­tii­vi­ga ra­ha ko­gu­mi­se kam­paa­nia Ala­ve­re Mõm­mi­la töö­ta­ja Mer­le ko­du kor­ras­ta­mi­seks. Ni­melt lu­bas tal­le tul­la ap­pi Ko­du­tun­de telesaa­de, tin­gi­mu­s oli, et val­la omao­sa­lus tol­lel pro­jek­til on 3900 eu­rot. Se­da hak­ka­si­me­gi Fa­ce­boo­ki kau­du ko­gu­ma ja olin sii­ralt ül­la­tu­nud, kui ap­ril­li lõ­puks oli meil va­ja­lik sum­ma koos.

Tei­ne ko­ge­mus ül­la­tas mind roh­kemgi, sest oli veel kii­rem. Pä­rast ke­va­del toi­mu­nud Ani­ja Lü­li­ti pro­jek­ti jäi Keh­ra las­teaias üle küm­me­kond prus­si. Juu­li lõ­pus pa­nin oma Fa­ce­boo­ki kon­to­le üles­kut­se, et ehk lei­dub mõ­ni tub­li mees, kes oleks val­mis te­ge­ma neist prus­si­dest las­teaia sõi­me­rüh­ma ae­da lii­va­kas­ti. Täp­selt ühe tun­ni ja 17 mi­nu­ti pä­rast oli töö­mees lei­tud ja järg­mi­se päe­va õh­tuks lii­va­kast val­mis. Üle­jää­nud prus­si­dest te­gi tub­li töö­mees paa­ri päe­va pä­rast kolm pin­ki.

Eel­ne­va loo­ga seo­ses pi­sut ka tä­nas­test noor­test ini­mes­test ehk nii­ni­me­ta­tud lu­me­hel­be­kes­te põlv­kon­nast, kel­le koh­ta sa­ge­li rää­gi­tak­se, et nad ei os­ka ega ta­ha mi­da­gi te­ha. Kui kuu­len ke­da­gi mai­ni­mas an­sam­bel Sin­ger-Vin­ge­ri lau­lu­sõ­nu: „Noo­red on hu­kas“, olen püüd­nud vas­tu vaiel­da ja öel­nud, et pa­lun är­ge ül­dis­ta­ge. Võib-ol­la tões­ti ei ole mi­na juh­tu­nud kok­ku nii­ni­me­ta­tud lo­ru­de ja hu­kas noor­te­ga, kuid vaa­da­tes oma suu­ri lap­si ja ka se­da tub­lit noort meest, kes va­ba­taht­li­ku­na te­gi meie las­teae­da lii­va­kas­ti, jul­gen ar­va­ta, et tä­na­sed noo­red on tun­du­valt tub­li­mad ja as­ja­li­ku­mad, kui oli­me meie omal ajal. Tä­nas­te noor­te põlv­kon­na­le on püs­ti­ta­tud to­hu­tult kõr­ged nõud­mi­sed ja nad suu­da­vad ka nei­le nõud­mis­te­le vas­ta­ta. Nad os­ka­vad kee­li, on kur­sis in­fo­teh­no­loo­gia ja teh­ni­ka­ga, tee­vad spor­ti ja te­ge­le­vad eri­ne­va­te ho­bi­de­ga, rei­si­vad ja õpi­vad ning sel­le kõi­ge kõr­valt on sun­ni­tud ka veel töö­ta­ma, et ära ela­da.

See­ga ela­gu sot­siaal­mee­dia ja tub­lid noo­red ini­me­sed!

Eelmine artikkelMAR­GUS KEER­MA 1. mä­les­tus­võist­lus­te tu­le­mu­sed
Järgmine artikkelSpordiuudis