PRIA nõuab kohtutäituri kaudu tagasi MTÜ-le Kodasoo Küla Selts antud abiraha, koos viivistega üle 150 000 euro.
Kuusalu vallavalitsus sai mai alguses taotluse MTÜ Kodasoo Küla Selts juhatuse liikmelt Aulis Männilt. Ta teatas, seoses sellega, et Aguri Ehitus OÜ ei ole ehitanud lepingus ette nähtud ajaks valmis Kodasoo küla seltsimaja, on Kodasoo Küla Selts sattunud majanduslikult raskesse seisu.
Aulis Mänd palus vallalt ühekordset toetust külamaja ehituse lõpetamiseks: „Toetuse summa oleks kohtutäituri nõuded 150 841,48 eurot ja ehituse lõpetamiseks vajalik summa 57 162 eurot.“
Kuusalu vallavalitsus arutas taotlust 11. mai istungil ja otsustas küsitud 208 003,48 eurot mitte anda. Otsuses on kirjas, et vallavalitsus ei ole Kodasoo külamaja ehituse protsessiga seotud. Valla 2017. aasta eelarves ja eelarvestrateegias ei ole ette nähtud summasid külamaja ehitamiseks.
Vallavanem Urmas Kirtsi ütles Sõnumitoojale, et külamaja pooleliolev ehitus asub vallale kuuluval maal, kuid on lepingu alusel antud MTÜ-le Kodasoo Küla Selts. Vald ei ole PRIAlt hoone ehitamiseks raha taotlenud ega aidanud külaseltsi omaosaluse katmisel. Kuusalu valla eelarvest on Kodasoo külamaja tarbeks kulunud 3000 euro ringis – ehituse järelevalve eest tasumiseks, tee ja parkla jaoks ning elektrileviga liitumistasuks.
MTÜ Kodasoo Küla Selts sai 2010. aastal PRIAlt küla multifunktsionaalse teeninduskeskuse ehituseks külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust 60 000 eurot, mis on täies mahus välja makstud, ning 2011. aastal 53 737,88 eurot, millest on välja makstud 37 398,94 eurot. Kokku on toetusraha saadud 97 398,94 eurot.
Plaanid olid suured
Kodasoo külavanem Katrin Pahk tõdes Sõnumitoojale, et plaanid olid suured, PRIAst saadi külamaja jaoks toetusraha, hakati ehitama, peeti sarikapidu: „Alustasime suure hurraaga. PRIAga sai sõlmitud põhjalikud lepingud. Kuid ehitus jäi lõpuks seisma, viimastel aastatel ei ole maja juures ehitustegevust olnud. Väga kahju on, et nii on läinud.“
Ta märkis, et on külaseltsi liige, kuid ei kuulu juhatusse ja soovitas rääkida Aulis Männiga.
Aulis Mänd: „Oleme PRIAlt saadud rahad kandnud senditäpsusega ehitajale üle, kõik on käibearuannetes fikseeritud. PRIA esindajad käisid mitmel korral kontrollimas tööde seisu, ka see on fikseeritud. Omaosaluse saime annetustest, inimesed on oma isiklikku raha pannud külamaja ehitamisse, ka see raha on ehitajale üle kantud.“
Ta selgitas: „Probleem tuli sellest, et rahataotluse esitasime masu ajal, kalkulatsioonid olid tehtud tolle aja ehitushindadega. Ehitamisega ei julgenud alustada enne, kui olime saanud ka teise toetuse, et ei jääks rahapuudusel pooleli. Aga kui ehitasime, olid hinnad hoopis teised, palju kõrgemad. Kui ehitaja teatas, et tööd lähevad kallimaks, palusime PRIAlt, kas saaks hinnatõusust tuleneva vahe jaoks lisaraha, aga keelduti, et meede ei võimalda.“
Ehitaja küsis lisaks 27 000 eurot ja teatas, et vastasel juhul jääb ehitus seisma, kirjeldas ta: „Püüdsime seda raha laenata, aga pangad ei nõustunud MTÜ-le laenu andma. Ehitus jäi seisma. Kuna raha ei ole MTÜ-l kusagilt saada, on ilmselt ees Kodasoo Küla Seltsi pankrot. Maja asub valla maal, küllap läheb siis maaomanikule üle.“
Maja on tema sõnul soojustatud, uksed-aknad on valmis ja tootjate juures ootamas, nende eest on tasutud pool rahast. Kaabeldused on tehtud, vaja on veel põrand valada, uksed-aknad ette panna, saal ja WC korda ning hoone saaks võtta kasutusele.
PRIA – tagasinõue tuleneb ELi õigusaktidest
Sõnumitooja küsis PRIAst, miks nõutakse seltsilt kogusummat ja viiviseid, kui on näha, et raha on edasi läinud ehitajale. PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik edastas raha tagasinõude otsuse, mis on langetatud märtsis 2015. Selles on näha, millal ja kuidas on objekti kontrollitud, milliseid probleeme tuvastatud, kokku on tähtaegu pikendatud 7 korral.
Toetusmeetme määruse järgi peaks toetuse saaja investeeringu ellu viima ja kuludokumendid esitama 2 aasta jooksul pärast toetuse määramist. Võlgnevusele arvestatakse viivist 0,1 protsenti iga kalendripäeva kohta, päevi hakatakse lugema viimasest tähtajast. Alates viimase toetusosa väljamaksmisest peab toetuse saaja kasutama investeeringuobjekti sihipäraselt 5 aasta jooksul. Kui selgub, et toetusraha ei ole kasutatud sihipäraselt või makstud hooletuse tõttu alusetult, nõutakse toetusraha tagasi toetuse saajalt.