Anija vallamajas toimunud koosolekul arvati – lairibaühenduste rajamiseks tuleb alustada koostööd maakonna kõigi, mitte üksnes Ida-Harju valdade-linnadega.
Kolmapäevaks, 8. märtsiks olid Kehrasse kutsutud Ida-Harju 10 valla ja linna juhid. Plaan oli hakata ühiselt kavandama lairiba interneti niinimetatud viimase miili rajamist, et viia kiire ühendus valguskaablite magistraalvõrgust iga soovijani. Kohale tulid esindajad 9st omavalitsusest – Anija, Raasiku, Kuusalu, Aegviidu, Kose, Rae, Viimsi ja Jõelähtme vallast ning Loksa linnast, puudus Maardu esindaja. Anija vallast osalesid kokkusaamisel ka selle algatajad, vallavolikogu ajutise lairiba interneti komisjoni liikmed.
Koosolekut juhatas komisjoni esimees Jaan Oruaas. Ta ütles, et Anija Lüliti töögrupis möödunud kevadel pakkusid valla külade esindajad, et lairibaühenduste maale jõudmiseks tuleks teha koostööd. Pärast seda moodustati volikogu juurde ajutine komisjon.
„Hakkasime õhinaga peale, jõudsime palju teha, ilmusid artiklid Sõnumitoojas ja mujal. Esimene uuring kiire interneti soovist on suuremates külades tehtud, kuid paljudes tegemata ja õhinapõhiselt ilmselt jääbki,“ rääkis Jaan Oruaas.
Ta lisas, et võrkude planeeringut ühiskondlikus korras teha ei saa, selleks pole ka kompetentsi. Detsembris käis ta koos lairibaeksperdi Olav Harjoga HOLis Harju omavalitsusjuhtidele rääkimas, kuidas viia kiire internet Harjumaal soovijateni. Kuna omavalitsusliidus võeti pärast seda pisut aeg maha, et kaaluda projekti rahastamisvõimalusi ja -allikaid, otsustati esialgu kaasata Ida-Harju omavalitsused.
Ida-Harjumaa ühist MTÜd ei tehtud
Koosolekuks oli välja töötatud ühiste kavatsuste protokoll, mis oli kavas alla kirjutada. Protokolliprojektis oli: omavalitsused ühendavad oma jõud, et luua kõigile nende territooriumil asuvatele majapidamistele, ettevõtetele ja organisatsioonidele võimalused ühineda lairiba internetiga, mille ühenduskiirus on vähemalt 100 Mbit/s. Peale selle plaaniti, et Ida-Harju vallad-linnad asutavad ühise MTÜ ning palgatakse konsultatsioonifirma, kes töötab augusti lõpuks välja Ida-Harju omavalitsuste turutõrkepiirkondade lairiba interneti ühenduste rakendamise kava.
„Täna hommikul oli HOLi juhatuse koosolek, ühe päevakorrapunktina oli arutusel lairibateema. Andsin ülevaate toimunust ja plaanidest. Juhatuse üksmeelne otsus oli – viia teema uuesti HOLi volikogu ette, samuti arvati, et HOL võiks ettevõtmist rahastada,“ jutustas Jaan Oruaas.
Ta tõdes – sel juhul on hea, et eraldi MTÜd tegema ei pea, kuid kurb, et HOLi järgmine volikogu on alles 19. aprillil: „See pidurdab meie tegevusi poolteist kuud.“
HOLi juhatuse liige, Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi märkis, et mitmel volikogul on märtsikuu istung juba peetud ning seetõttu ei jõuaks ka Ida-Harju valdade ühist MTÜd moodustada varem.
Olav Harjo selgitas, et on kiire, kuna riigieelarvest on kahel järgmisel aastal lubatud tasuda projekti maksumusest 1/3 – 2018. aastal antakse 10 miljonit eurot, 2019 sama palju. Ta oletas, et 20 miljonist jätkub maksimaalselt 3-4 maakonnale, seega vaid kiirematele. Pärnumaal on alustatud juba võrkude planeerimist ning ta on kindel, et sealsed vallad-linnad saavad 2018. aastal lairibaühenduste loomiseks riigilt toetust: „Et oleks võimalik 2018 ehitama hakata, peab projekteerimist alustama hiljemalt sügisel. Enne on vaja teha ettevalmistustöid, mis Harjumaal on umbes 6 kuud. Kui lükata alustamist kuu-kaks edasi, on selge, et 2018. aastal raha enam ei saa. 2018 saab peale Pärnumaa toetust see, kes kohe alustab, 2019 on taotlejaid juba oluliselt rohkem.“
Solidaarsusprintsiip
Loksa abilinnapea Andres Kaskla sõnas, et Loksal on rohkem kui pooles linnas Telia valguskaabel, lisaks Starman ning ka kohalikul kaabeltelevisioonil on valguskaabel. Kas paneme nüüd siis ka neljanda valguskaabli, küsis ta.
Olav Harjo selgitas, et lairibaühendusi ei looda majadesse, kus on juba valguskaabel olemas või kuhu sideettevõtted plaanivad need rajada järgmise kolme aasta jooksul. Jaan Oruaas tõi näiteks, et ka Kehra korrusmajadesse on sideettevõtted valguskaablid viinud, kuid suurim probleem on hajaasustuse majapidamised.
Anija volikogu esimees Jaanus Kalev nentis, et on väga suur hinnavahe, kas viia valguskaabel kortermajja või teistest kilomeetrite kaugusele metsatallu. Olav Harjo vastas, et suurte projekte puhul saab kasutada solidaarsusprintiipi ehk subsideerimist: „Kui tiheasutustes läheb ühe ukse juurde kaabli ehitamine maksma 100-200, maksimaalselt 500 eurot, siis hajaasustuses võib selleks kuluda 5000 eurot. Nende keskmine on 1500-2000 eurot, mida on võimalik juba finantseerida.“
Ida-Harju omavalitsusjuhid otsustasid teha HOLi juhatusele ettepaneku kutsuda kiiresti kokku erakorraline volikogu, et otsustada, kas hakatakse omavalitsusliidu kaudu Harjumaal ühiselt lairibavõrke arendama.
HOLi tegevdirektor Vello Tamm ütles esmaspäeval Sõnumitoojale, et erakorralist volikogu kokku ei kutsuta, küll aga viiakse selle ja järgmise nädala jooksul läbi elektrooniline volikogu – küsitakse ka Lääne-Harjumaa omavalitsusjuhtidelt, kas nad toetavad lairibaühenduste ühist arendamist.
„Kui enamik on nõus, ja ma ei näe põhjust, miks ei peaks olema, on kavas ettevalmistustöödeks võtta raha HOLi reservfondist,“ sõnas ta.