Suurel Reedel kogunesid Tondiraba jäähalli 24 meest, kes on mänginud või mängivad Kehra Snaipers. Peeti hokilahing ja söödi torti – tähistati klubi 20. hooaega.
Kehra Snaipersi mängija Tarmo Lillsoo meenutab, et 20 aastat tagasi olid nad sõbrad-tuttavad, keda liitis huvi hoki vastu, registreeriti isegi MTÜ NHLi Fännklubi: „Alguses olime ainult hoki jälgijad, siis mõtlesime – mis fännklubi oleme, kui ise ei mängi.“
Ükski neist paarikümnest mehest polnud hokitrennis käinud, kuid ühel päeval võtsid laenutusest uisud, sidusid padjad kõhu ja tagumiku peale ning läksid jääle: „Andres Kaasikul oli ilmselt 1960ndate väravavahivarustus. See oli nii raske, et kui pikali kukkus, läksid kaks meest püsti aitama.“
Treenima hakati linnahalli jäähallis, rohkem sisehalle hoki mängimiseks Tallinnas siis ei olnud. Tarmo Lillsoo jutustab, et ainus aeg, mis õnnestus saada, oli esmaspäeva õhtuti tund aega alates kell 23.15st. Pärast seda jäähallis trenne ei olnud, valvurile osteti iga kord pudel viina, et ta laseks meestel pool ööd mängida.
„Elasin siis juba Tallinnas. Üks mees, kes linnas töötas, ööbis vahepeal minu juures – tal polnud mõtet koju Kehrasse kaheks tunniks magama sõita,“ ütleb Tarmo Lillsoo.
Treenerit meeskonnal ei olnud või õigemini – 20 mängijat olid samaaegselt ka treenerid, kõik treenisid kõiki. Pärast üht väikest õnnetust tõi jäähalli direktor Kehra meestele suure kastitäie Salvo-kiivreid.
Paar hooaega hiljem koliti Suur-Sõjamäel avatud Jeti jäähalli, viimastel aastatel käiakse Lasnamäel Tondiraba jäähallis. Ka seal on treeningud hilisõhtuti – alates kella 22st.
Kui 1999. aasta lõpus loodi Tallinna Harrastajate Hokiliiga, hakkas Kehra meeskond võistlema ning on ainuke klubi, kes on selles liigas mänginud algusest peale.
„Oleme legendid. Teiste jaoks on arusaamatu, et Kehra meeskonna koosseis pole peaaegu üldse muutunud,“ sõnab Tarmo Lillsoo.
Peamiselt 40-50aastastest meestest koosneva võistkonna kapten on Janek Hin, esindaja Aivar Urva. Kuigi meeskond läheb iga mängu võitma, ei ole neil eesmärki karikas peakohale tõsta: „Kaotada ei taha, aga maailm ei kuku kokku, kui me ei võida. Me pole saanud mängida mängu, mida õpetab treener. Ükski mees pole noorena käinud hokitrennis, seetõttu päris hokimängijaks me ei saa. Aga meil on tuhhi – tahtmist ja energiat.“
Üks-kaks hooaega on Snaipersil olnud ka treener, kuid juba ainuüksi üheks treeninguks jäähalli rentimine maksab 132 eurot, tasuda tuleb ka turniiridel osalemise eest.
Kehra meeskonnal on Soomes Saarijärvil ka sõprusklubi, kevadeti mängitakse Tallinnas, augustis Saarijärvil. Ka NHLi fännid on nad endiselt – igal mängijal on Ameerika profiliigas oma klubi, mida ta toetab.
„Järelkasvuga on kehvasti, seda peaaegu pole. Noored tulevad reeglina treeninggruppidest või eeskujudest. Et saada noori, tuleb hoki tuua Kehrasse,“ tõdeb Tarmo Lillsoo ja loodab, et edaspidi on võimalus teha Kehras välisväljakul mõni mäng või turniir.
2017/2018. hooajal mängivad Kehra Snaipersis väravavahid Andres Kaasik, Jaak Kuusemets, Siim Urva, mängijad Aivar Urva, Janek Hin, Karry Küünemäe, Rain Lillsoo, Henry Küünemäe, Taivo Ploom, Virgo Mahla, Arnold Järvala, Reimo Vilberg, Tarmo Kiigske, Tarmo Lillsoo, Tõnu Koppel, Jaak Kuuse, Indrek Lillsoo, Marko Peegel ja Argo Kauge.