
„Lasteaed on palju rohkem kui lihtsalt koht, kus lapsed päeva veedavad. Lasteaed on koht, kus õpitakse inimeseks olemist,“ lausus Kehra Lasteaedade direktor Kristi Huusi kolmapäeval, 3. juunil Lastetare lasteaia 80. sünnipäeva tähistamisel.
Kehra Lasteaedade Lastetare lasteaia 80. sünnipäeva peeti kogu möödunud nädala – iga päev oli mõni juubelile pühendatud üritus. Kuna esmaspäeval oli lastekaitsepäev, tähistati seda rongkäiguga – Lastetare ja Lepatriinu maja lapsed said tehase vana klubi platsil kokku ja kõndisid koos Lastetare hoovi, kus olid ühised mängud ja söödi jäätist. Teisipäeval meisterdasid lapsed lasteaia sünnipäevaks postkaarte, need pandi Lastetare aia külge näitusele. Kolmapäeval oli Lasteteatri Rõõmulill etendus „Pipi peab sünnipäeva“, neljapäeval valmistati rühmades sünnipäevatorti ning reedel oli juubelinädalat lõpetav disko.
Lasteaia endised ja praegused töötajad ning sõbrad ja koostööpartnerid olid kutsutud Lastetare saali sünnipäevapeole kolmapäeva õhtupoolikul. Peo juhatas sisse päevajuht Kelly Kruusmann, kes luges tuntud inimeste tsitaate ja vanasõnu laste kohta ning tänas Lastetare peret, sest ka tema kaks last on käinud selles lasteaias.
Lastetare õpetajad esitasid näitemängu „Lastetare“, mida esmakordselt mängiti aprillis lasteaedade teatripäeval. Osalesid loo autor Eda-Pireth Kramm ning Anzelika Kanemägi, Mai Viirmann, Hanna Henno, Paula Siilak, Kati Hindrima, Anastassia Gubiy, Ketelyn Viimsi, Natalia Žuravljova ja Ayno Rebotunova.
Lasteaiajuht Kristi Huusi märkis peokõnes, et 80 aasta jooksul on lasteaedade õppemeetodid, mänguasjad, ootused ja võimalused väga palju muutunud: „Kunagi oli lasteaed sirged read, vaiksed söögiajad, kasvataja rääkis rohkem kui lapsed. Tänapäeval räägime me lapse kuulamisest, koostööst, lapse individuaalsusest ja vaimsest heaolust. Kui varem peeti kõige olulisemaks korda ja distsipliini, siis nüüd teame, et sama oluline on empaatia, turvatunne ja lapse julgus olla tema ise.“
Ta lisas, et kõigi muudatuste keskel on jäänud alles teadmine, et laps vajab armastust, ja seda on Lastetare pakkunud juba 80 aastat. Kuigi lasteaed on üle 3 aasta töötanud uues kaasaegse ja lapsesõbraliku keskkonnaga majas, märkis direktor, et lasteaeda ei loo maja, vaid inimesed, kes täidavad selle hoolivuse ja armastusega. Ta tänas kõiki, kes on Lastetares 80 aasta jooksul töötanud, samuti koostööpartnereid ja toetajaid.
Ka Anija vallavanem Riivo Noor õnnitles kogu lasteaiaperet – lisaks töötajaile ka tulevasi autojuhte, teadlasi ja poliitikuid, kes seal praegu õpivad. Vallavalitsus kinkis lasteaia soovil sünnipäevaks 20 elupuud, mis istutatakse Lastetare õue tagumise aia äärde tuule kaitseks.
„Oleks ääretult tore, kui 80 aasta pärast peetakse siin Lastetare 160. sünnipäeva ning mõni vanem härra või proua ütleb, et mäletab, kui seda hekki istutati, sest käis siis lasteaias,“ ütles Riivo Noor.
Ka Aegviidu kooli direktor Annike Soodla ja Alavere lasteaed-põhikooli direktor Renna Reisi andsid oma asutuste kingina üle elupuud Lastetare heki jaoks. Kokku sai Lastetare kingiks 26 elupuud.
Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal sõnas, et on Lastetare vilistlane, kuigi käis lapsena selle vanas majas. Kool kinkis lasteaiale mudaköögi, mille valmistas tehnoloogiaõpetaja Kelly Kruusmann, ning teiste õpetajate õmmeldud nukuriided.
Kehra raamatukogu nimel õnnitles Lastetaret Aita Tammeorg, tervituskirja saatis ka Eda-Mai Tammiste, kes oli Lastetare juht aastatel 2016-2022.
Peol esinesid Kehra kunstidekooli õpilased, kandleõpetaja Piia Maasikas ja flöödiõpetaja Eda Jürisoo. Kunstidekool kinkis Lastetarele oma õpilase Veronika Volkova maali. Saali seinale kuvati fotosid lasteaiast läbi 80 aasta.
Lasteaed alustas kahes kohas Lastetare lasteaia algusajaks loetakse 1946. aastat, mil Tisleri tänav 2 maja ühes korteris avati sõimerühm ja Kehra mõisas esimene lasteaiarühm.
Sõimes olid 1947. aastal 14 last. Juhatajad ja personal vahetusid algusaastail sageli, kuni 1955. aastal sai juhatajaks Ellen Vinogradova, kes töötas lastesõimes kuni 1972. aastani. Mõisas tegutsenud lasteaiarühmas oli esialgu 25 last, mõne aasta pärast avati ka teine rühm.
1954. aastal ehitati lasteaiale Laste tänavale uus maja. 1958 valmis selle kõrvale uus maja ka lastesõimele. Lasteaias oli kaks rühma. Juhatajad vahetusid sageli, kuni 1956. aastal võttis lasteaia juhtimise üle Anna Tomberg, kes oli ametis kümme aastat. 1964. aastal oli lasteaial 4 rühma, peagi oli vaja veel üht rühma ning see avati Kooli tänav 12 maja 4toalises korteris.
Augustis 1972 ühendati sõim ja lasteaed Kehra Tselluloosi- ja Paberi Kombinaadi lastepäevakoduks. Sinna jäi praegu Lastetare nime kandev lasteaed 50 aastaks – nüüdsesse uude majja koliti detsembris 2022.
Kõige kauem on lasteaia direktor olnud Viktoria Borikova – aastatael 1989-2016. Lastetare ja Lepatriinu maja ühendava Kehra Lasteaedade praegune direktor Kristi Huusi on ametis möödunud aasta augustist. Nii tema kui Lastetares 16 aastat õppejuhina töötanud Katrin Altsepp on mõlemad ka Lastetare vilistlased.
Lastetare lasteaiamaja 9 rühmas käib kokku 156 last. Aiarühmi on 6, hoiu- ehk endise nimega sõimerühmi kuni 14 lapsele 2 ning üks 6 lapsega erirühm. Tänavu lõpetas viimane keelekümblusrühm, kokku saatis lasteaed kooli 32 last.






