Rahvatantsurühm Kadri ja ansambel Mariann tähistasid 35. tegutsemisaastat.
Ühel ammusel esinemisel jäid kaks tantsunaist teineteise külge kinni, ühe vesti haak takerdus teise pluusi tikandisse. Nii nad seal siis pusisid ja harutasid terve tantsu kestel, saamata teha ainsatki tantsusammu.
Seda seika ja paljut muudki meenutasid tantsijad-lauljad 7. mail Anija valla kultuurikeskuses.
Juhendaja Anu Mäeoru sõnul ei heidutanud see vahejuhtum tantsijaid, sest Anija valla kultuurikeskuse tantsuansambli Kadri liikmed on väga elukogenud. On ju noorim tantsija 53- ja vanim 82aastane. Juhendaja teatepulga võttis ta 25 aastat tagasi üle rühma esimeselt õpetajalt Juta Makarenkolt, kes alustas tantsijatega tollases Kehra tehase ametiühinguklubis.
Täispikal aastapäevakontserdil, kus astusid üles ka külaliskollektiivid, Raasiku rahvatantsurühm Krõõt ja ansambel Liivalaid Tallinnast, oli kavas ühtekokku 27 laulu-tantsu.
Kadri repertuaari valik sõltub suuresti sellest, mis on Harjumaa memme-taadi peo kavva võetud. Tavaliselt tuleb selgeks õppida 12 tantsu. Kuigi Anu Mäeoru meelest on lavatantsu kergem õpetada kui etnograafilist, meeldivad vanematele tantsijatele ehedad tantsud rohkem.
Esinetud on Anija valla kodukandipäevadel, Raasiku ja Anija jaanitulel, Tuhamägede talvisel tantsupeol, Kaera-Jaani võistutantsimisel ja mitmel pool mujal.
Naiste tantsusamme saadab akordionil Juta Kulberg. Akordion valiti sellepärast, et klaverit on „põõsa alla“ ehk esinemistele vabasse loodusesse keeruline kaasa võtta.
Juhendaja rääkis veel, et tantsijaid vaevab ammune mure – rahvariided on vanad, vaat, et lagunevad selga ära. Kuid naised on mõistvad ega nurise, saavad aru, et ajad on rasked ja raha vähe.
Naislauljate seas on ka üks rosin
Samas Kehra tehase ametiühinguklubis alustasid 35 aasta eest ka 11 aktiivset laulunaist. Juhendama nõustus neid Kehra lastemuusikakoolis õpetajana töötanud Helga Kuus. Paari aasta pärast sai tema mantlipärijaks Leili Toomet-Viirmann. Kõige kauem on ansamblit juhendanud Reet Männik – alates 1981 kuni tänaseni.
Reet Männik, kes on niiöelda laulev juht, on ansambli pikema staažiga laulja – 29 aastat. Ka ansambli nime Mariann pakkus välja tema. Ühtekokku on aastate vältel ansamblis laulnud 39 naist, aga on ka üks „rosin“, meessolist Harri Ellart.
Reet Männik meenutab, ansambli tegutsemise ajal pole kordagi olnud kartust, et tegevus hääbub.
Sedavõrd suur on naiste laulutahe.
Repertuaari valib peamiselt juhendaja ise, ta tõdeb, et eakate inimeste hääle eripära tõttu moodsaid või väga raskeid laule võtta ei saa. Aga mõistagi on lauljatel ka omad soovid ja lemmiklaulud. Näiteks meeldib neile väga „Kui kustunud päikese naer.“ See on olnud repertuaaris erinevate koosseisude ajal. Samas on laule, näiteks „Kari minul mängib“, mis naistele eriti ei istu.
Proove tehakse üks kord nädalas. Esinetud on nii Harjumaa kui Tallinna memme-taadi peol, Soomes Salo linnas ja mitmel pool mujalgi.
„Tead, ma ei viitsi kodus üksinda võimelda,“ põhjendab 16 aastat laulmisega tegelenud Laine Loidap, miks ta kaks aastat tagasi ka tantsimas hakkas käima. „Tahaksin tantsida isegi sagedamini kui kord nädalas, aga paraku ei võimalda seda juhendaja Anu aeg.“
Tantsurühm Kadri
Juhendaja Anu Mäeorg, liikmed Laine Laaneveer, Endla Roop, Elfriede Linberg, Aime Kozik, Eda Fjodorova, Sirje Rikko, Ilme Luberg, Laine Loidap, Tiina Raja, Juta Vainola, Tiiu Kaubi, Milvi Soots.
Ansambel Mariann
Juhendaja Reet Männik, klaverisaatja Kaisa Tiismaa, liikmed Endla Roop, Tiiu Paasik, Aime Kozik, Milvi Soots, Milvi Mänd, Ermiine Markna, Urve Prits, Laine Loidap, Harri Ellart
