„25 aastaga oleme jõudnud nii kaugele, et meil on olemas kõik tööks vajalik,“ ütles Kehra päästekomandopealik AIVAR KARI komando juubelipeol.
Kehras Kooli tänaval asuva päästekomando garaažis on lisaks kahele uuele päästeautole – mullu saadud uhiuuele Scaniale ning 2016. aastal komandosse toodud MANile, paak- ja reservautodele – täiesti uus ATV koos käruga. Metsakustutuskomandodele ostetud ATV jõudis Kehrasse paar nädalat tagasi. Pealik Aivar Kari selgitas, et võrreldes seni metsatulekahjudel kasutatud sarnase maastikumasina UTVga on see suur edasiminek.
„ATV on kerge, selle võib metsa transportimiseks panna käruga tuletõrjeauto taha. Talvel saab kärule panna alla suusad ning käru ühendada ATV külge. Sellega on võimalik tuua näiteks inimesi välja Kõrvemaa metsadest, kuhu autoga ligi ei pääse, ning sõita kustutama kohtadesse, kuhu muude masinatega ei saa,“ lausus ta.
Ka päästjate varustus on nüüd tehnika viimane sõna. Komandopealiku kabinetis on virnas karbid uute maskidega, millel on küljes raadiojaamad, et mehed saaksid suitsutsoonis omavahel suhelda: „Järgmisena saame uued termokaamerad, mille abil on suitsuses ruumis kiiresti näha, kui seal on inimene või kus on tulekolle.“
Veel paar aastat tagasi oli komandopealikul mure tööjõuga, praegu probleemi enam ei ole. Kehra komandos on 22 päästjat, kes töötavad neljas 24tunnises vahetuses, igas vahetuses on vähemalt 4 meest – meeskonnavanem, kaks tuletõrjujat ja autojuht.
„Pärast seda, kui eelmisel aastal oli palgatõus, päästjate keskmine töötasu tõsteti 1000 euro peale, saime kõik vabad kohad meestega täidetud, võin isegi öelda, et järjekord on ukse taha,“ sõnas Aivar Kari.
Hoone, kus mehed ja autod Kehras paiknevad, on kunagine tsiviilkaitseobjekt, mida nüüd haldab Riigi Kinnisvara AS. Igal aastal on sellesse investeeritud, eelmisel aastal näiteks pandi sisse keskküte ning asfalteeriti garaažiesine: „Mina olen öelnud, mida tahame, ja järjest on tehtud.“
Möödunud reedel, 1. veebruaril, kui Kehra komando tähistas 25. sünnipäeva, tõdes pealik, et ei tunne enam millestki puudust.
„Kõik vajalik – tehnika, varustus, mehed, töötingimused – on olemas. 25 aastaga oleme jõudnud lõpuks sinnani, kus võin öelda, et komando toimib, nüüd on lihtsalt vaja tööd teha,“ märkis ta.
Komando loomine
Vabatahtliku tuletõrjeühingu baasil 12. veebruaril 1991 asutatud Harju maakonna päästeameti esimene juht Vello Plees meenutas, et tolle ajani olid Harjumaa ja Hiiumaa ainsad maakonnad, kus kutselisi komandosid polnud. Harjus oli vaid 5 vabatahtlikku komandot, nende seas ka Loksa ja Raasiku. Esimene kutseline komando loodi 1991. aastal Keilasse, seejärel hakati neid järgemööda rajama mujale. Teisena Harjus tehti 1992. aasta kevadel laevaremonditehase tuletõrje baasil komando Loksale.
Harjumaa päästeteenistuse hilisem direktor Tarvi Ojala, kes juhtis maakonna päästeteenistust aastatel 1998-2004, selgitas: „Komandode võrgustikku hakati ehitama nii, et ühtpidi arvestati ajaloolist asukohta, kus komandod peaksid kindlasti olema, kuid vaadati ka vahemaid ja suuremaid asulaid, sest kus on rohkem inimesi, seal on ka rohkem ettevõtlust ja riske. Kaardilt vaadati, kus oli niiöelda valge laik, millised asulad on selle läheduses, milline on sealne teedevõrk, millisest kohast pääseb ümbruskonnas igale poole kõige kiiremini kohale.“
Kehrasse otsustati komando luua siis, kui tehas 1990ndate alguses oli tehas pankrotis ja ka sealne tuletõrje lõpetas töö. Vello Pleesi kinnitusel oli oma osa selles, et Kehrasse loodi kutseline päästekomando, ka tollasel aktiivsel linnapeal Jüri Lillsool. Tulevane komandopealik Aivar Kari töötas sel ajal Tallinna kesklinna päästekomandos, kui nägi kuulutust, et Kehrasse hakatakse kutselist üksust tegema ja sinna otsitakse pealikku, läks Keilasse päästeameti juhi juurde.
„Otsisime meest, kes hakkaks komandot looma. Aivar töötas juba tuletõrjes, tuli ja ütles, et kui Kehras avatakse komando, siis tema tuleb. Võtsin ta tööle ja tundub, et vajutasin õige nupu peale – ta on siiani Kehra komandopealik,“ sõnas Vello Plees.
Aivar Kari kinnitas, et töö päästekomandos on algusajaga võrreldes totaalselt muutunud. Kui toona oli peamine leida mehed, kes ei kardaks kõrgust ning päästetööks vajalikud oskused omandati peamiselt töö käigus, siis praegu koolitab päästjaid Väike-Maarja päästekool: „Kui vanasti oli tuletõrje ZILis kuusteist voolikut, kang, labidas ja kolm redelit, siis praeguse tuletõrjeauto varustuse nimekiri täidab kolm suurt paberilehte.“
Juubelipidu
Sünnipäevapeol tegi pealik veerandsaja-aastase komando ajaloost ülevaate ning tänas kõiki, kes on 25 aasta jooksul nii nõu kui jõuga toetanud. Eraldi tänas ta vabatahtlikke päästjaid, kelle tegevust elukutseliste päästjate aitamisel on võimatu ülehinnata. Samuti tänas Aivar Kari Kehra komando endiseid ja praeguseid päästjaid ning kinnitas, et ilma nende panuseta poleks komandol läinud nii hästi.
Põhja päästekeskuse juht Marko Rüü rääkis, et Põhja piirkonnas on 39 komandot, neist 13 on kutselised, 26 vabatahtlikud: „On väga hea meel, et Kehra komando pole lihtsalt üks number nende hulgas, vaid on siin kogukonnas leidnud kindla koha. Kogukond saab teile kindel olla.“
Marko Rüü andis Kehra komando päästjatele Priit Pikkerile, Ülar Ringmäele, Mark Reisile, Veiko Maltsale, Siim Gellertile ja Veiko Maltsale ja aastaid komandohoones töötanud praegusele koristajale Sirje Suvile kohusetundliku töö eest Põhja päästekeskuse tänukirjad. Priit Pikker on Kehra komando staažikaim päästja, töötanud seal 20 aastat, üle 15 aasta on komandos töötanud Ülar Ringmäe ja Veiko Malts. Päästekeskuse tänukiri oli ka Anija vallavalitsusele, selle võttis vastu vallavanem Arvi Karotam.
Vallavanem tänas Kehra komando päästjaid Anija valla elanikele turvatunde pakkumise eest ning andis pealik Aivar Karile üle Anija vallavalitsuse tänukirja missioonitundega tehtud töö eest Kehra päästekomando arendamisel ja hoidmisel. Sünnipäevakingina oli vallavanemal kaasas päästerõngas ning soovis, et seda läheks päästjail võimalikult vähe vaja.
Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal kiitis komandot hea koostööpartnerina. Ta jutustas, et kui tegi kolm aastat tagasi Aivar Karile ettepaneku hakata koolis läbi viima päästealast valikkursust, sai kohe nõusoleku ning päästekursus on igal aastal olnud õpilaste seas üks populaarsemaid.
Eesti Tuletõrjemuuseumi juht Ivo Paulus rõõmustas, et Kehra komando elav ajalugu on sotsiaalmeedia kaudu jõudnud laiema avalikkuse ette ning soovitas see edaspidi ka raamatuna välja anda.
Kehra komandot õnnitlesid veel maakonna päästeteenistuse endised juhid Vello Plees ja Tarvi Ojala, endine Kehra linnapea ja Anija vallavanem Jüri Lillsoo, komando endiste töötajate nimel Toomas Mänd, Raasiku vabatahtlik päästja Valdeko Vaher, komandoga samas majas töötava Karell Kiirabi ja politsei esindajad.
Laupäeval, 2. veebruaril oli juubeli puhul Kehra komandos avatud uste päev. Komando olmeruumide, päästetehnika ja -varustusega käisid tutvumas üle 100 inimese, enamasti lastega pered.
„Kolm tundi oli maja rahvast täis, mehed näitasid neile autosid ja varustust, pakkusime kohvi ja kringlit,“ ütles pealik Aivar Kari.