
Kehra kooli õpilaste valmistatud kuus doominoefektil töötavat masinat on koolis näitusel.
Kehra gümnaasiumi fuajees pannakse 12.-22. märtsini igal koolipäeval täpselt kell 12.05 tööle 8. ja 9. klassi õpilaste ehitatud kuus Goldbergi masinat. Need on ahelreaktsioonina toimivad lihtsaid asju tegevad keerulised ja jaburad seadeldised, mis said oma nime Ameerika 20. sajandi karikaturisti, inseneriharidusega Rube Goldbergi järgi.
Kaks talve tagasi korraldas Tallinna Tehnikaülikool EV 100. sünnipäevale pühendatud sarja „100 sammu inseneerias“ raames 7.-12. klassi õpilastele Goldbergi masinate võistluse. Igal võistluseks ehitatud masinal pidi olema vähemalt 10 elementi ning seade töötama 30 sekundit. Võistluse võitis Kehra gümnaasiumi 11. klassi õpilaste ehitatud masin. Sel õppeaastal otsustas Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit tähistada EV 100 üleriigilise noorte inseneride festivaliga, kus oli plaan panna ahelana tööle kooliõpilaste valmistatud 100 Goldbergi masinat.
„Neist said 25. veebruaril toimunud esitluseks valmis küll vaid 43, aga kui masinad Tallinna Lauluväljaku sammassaalis ahelreaktsioonina tööle hakkasid, oli vaatepilt võimas,“ lausus Kehra gümnaasiumi tehnoloogiaõpetaja Toomas Tanne.
Umbes 70 meetri pikkune jadamisi käivitunud Goldbergi masinate rivi töötas ligi 15 minutit.
Kehrast 6 masinat
Kehra koolis tegid festivali „Noor Insener“ jaoks tehnoloogiaõpetuse tunni raames Goldbergi masinaid kõik 8. ja 9. klassi noormehed. Möödunud sügisel alustati tööd 7 grupis.
Raamid, mille sisse erinevad elemendid ehitati, pandi puidust ise kokku, need olid kõigil osavõtjatel ühe suurusega – prototüübi tegi Toomas Tanne mullu suveks tehnoloogia õpetajate rahvusvaheliseks suvekonverentsiks. Masinad ühendati omavahel elektrikõriga, millega pannakse tööstushoonetes kaableid seintele. Kui esimese masina torusse pillutada kuulike, pidi selle liikumine panema järgemööda tööle erinevad seadmed, kuni jõuab järgmisesse masinasse ja sealt edasi kuni viimaseni.
„Alustasime ajurünnakuga – iga grupp mõtles, millised elemendid oma masina sisse panna. Neid pidi olema viis ja masin töötama 10-30 sekundit,“ sõnas Toomas Tanne.
Kui ideed paberile pandud, hakati neid ellu viima. Iga meeskond mõtles oma masinale nime. Kehra 7 masinast said festivaliks valmis 6: Kosmosesse, Intelligent, Cold-Est, M 69, Ufo ja Cold-Cube. Masina elementidena kasutati peamiselt omatehtud kaldteid, lehtreid, „korstnapühkija redeleid“, hiirelõkse, dominoklotse kaalusid.
Õpetajale meeldis kõige enam Ufo, mille tegijad olid masinat ehitades mõelnud välja ka süžee – kui kuul jõuab masinasse, lendab Maalt taevasse rakett ning kosmosest tuleb Maa peale ufo ning läheb majja. Kosmosesse jäänud raketist tuleb alla langevarjur, kuid ufo viib majast kaasa ehk kosmosesse mehikese.
„Poistele niisugune ehitamine meeldis, kuigi see on päris suur töö. Kõige raskem on panna üks element teise järel tööle ehk luua üleminek, mis tekitab ahelreaktsiooni. Kõigil meeskondadel tuli vahepeal midagi ringi teha,“ rääkis õpetaja.
Ta lisas, et kuna tegu oli festivaliga, ei olnud sel korral nii palju katsetamist, kui oli enne võistlusel osalemist – siis tehti omaehitatud Goldbergi masinaga 200 katset: „Kui festivalil juhtus vahepeal masin seisma jääma, võis käega edasi aidata, võistlusel pole see lubatud.“
Harjumaalt oli Kehra kool ainus, kes osales Eesti juubelile pühendatud üleriigilisel noorte inseneride festivalil. Toomas Tanne sõnul plaanisid osaleda ka Aegviidu ja Lagedi põhikool, kuid nad ei jõudnud masinaid valmis.
„Sama probleem oli paljudel, seepärast oligi 100 asemel kokku 43 masinat,“ ütles ta.Kehra koolis tehtud 6 masinat on veel sel nädalal fuajees festivali ühe sponsori, Mistra-Autexi punasel vaibal kõigile vaadata. Kes soovib näha neid töötamas, peab hiljemalt 22. märtsi südapäeval koolimajja minema.