Kuusalu kool lõpetas õppeaasta olümpiamängude ja ansambli BAD ORANGE esinemisega.
Kui neljapäeva, 3. juuni hommikul süüdati Kuusalu keskkooli juures männikus ehk nagu nüüd öeldi – pühas Rihu männikus – päikesekiirtest olümpiatuli ning saatesarjas TV-10 Olümpiastarti edukalt osalenud õpilased tõid selle teatejooksuga staadionile, oli tunne sedavõrd ülev, et staažikaimal kehalise kasvatuse õpetajal Elle Ardelil tulid pisarad silma.
„Väga uhke avamine oli,” kiitis ka endine direktor ja kauaaegne kehalise kasvatuse õpetaja, Kuusalu koolistaadioni rajamise eestvedaja Aleksander Ardel.
„Meie oleme palju võistlusi läbi viinud, aga mitte sellist. Ingrit Keerma ja Kadri Idavain on peakorraldajatena väga suure töö ära teinud,” tunnustasid nad.
Avamine nagu päris-olümpiamängudel. Osalenud klassid olid neli kuud tagasi valinud maad, keda esindada.
Avamisel marsiti staadionile selle riigi lipu all ja värvides. Kõige ees kõndis vastvalminud maskott, öökull Rihukas.
Olümpiamängude lipu heiskas kooli parim sportlane Karol Rahuoja. Vanne. Hümn. Kooli olümpiakomitee president, direktor Vello Sats kuulutas mängud avatuks: „Oleme kaua unistanud sellest, et ellu viia suur ettevõtmine – oma kooli olümpiamängud. Võistelge olümpiaväärtuste vaimus – need on tulemus, austus, sõprus. Võistelge nii, et võiksime uhked olla teie saavutuste ja käitumise üle. Jääge kindlaks ausale mängule, nii täna spordis kui edaspidi kogu elus.”
Järgnes väike kultuuriprogramm – selle aasta tantsupäeval esitasid klassid valitud maa tantse, viis tantsu neist kanti ette staadionil, tantsijad moodustasid etteaste lõpuks murule värvilised olümpiarõngad.
Publiku seas oli kooli töötajaid ja lapsevanemaid ning Kuusalu vallavalitsus, kes läks sealt vallamajja istungit pidama.
Võisteldi 8 alal: suvesuusatamine staadionimurul, hantlitega kaugushüpe, naela pakku löömine, lendava taldriku viskamine olümpiarõngastesse, köievedu, kaarikusõit koos sellel istuva klassijuhataja ja lipuga, vankriratta veeretamine ning võrkpall käterättidega.
Osalenud riike oli 20: Monaco, Gabon, Elevandiluurannik, Madagaskar, Botswana, Barbados, Austraalia, Aruba, Rootsi, Brasiilia, USA, Itaalia, Hispaania, India, Argentiina, Kasahstan, Kreeka, Jaapan, Djibouti ja Vatikan.
Kohtunikena olid ametis olümpiakomitee liikmed, kooli töötajad ning 9. ja 12. klassi õpilased. Komitee kandis sini-valgeid olümpiasümboolika ja kooli logoga särke.
Olümpiamängude ettevalmistusperioodil toimusid konkursid maskoti leidmiseks, diplomite ja medalite kujundamiseks. Maskotikonkursi võitis Janette Roopa, tema kavandi järgi õmbles öökulli kostüümi käsitööõpetaja Eve Rada. Õpetaja jutustas, et ta uuris Ökokrati maskoti pealt, kuidas ja kuhu pannakse tugevdused, rohkem nuputamist oli peaosaga. Mitme klassi tüdrukud õmblesid kevadistes käsitöötundides esindatava maa lippu.
„Saan Monaco printsile rääkida.”
Kuusalu olümpiamängude avamisel osales ka tõeline olümpiasportlane – vasaraheitja, kahekordne olümpiapronks, riigikogu liige ja Eesti Sportlaste Ühenduse juht Jüri Tamm.
Ta rääkis, et külastab igal aastal kahte-kolme kooliolümpiat: „Eesti koolidel on kaks asja, mida teised riigid võivad kadestada, need on kooliolümpialiikumine ja 10 Olümpiastarti. Kooliolümpiamängude külastamine on olümpiasportlaste kohustus. Päris olümpiamängudele pääsevad vähesed, nii saavad noored võimaluse käia ära väikesel olümpial.”
Jüri Tamm märkis, Kuusalus hakkas silma, et esindatud oli ka Vatikan ehk riik, kes pole kunagi ehtsatest olümpiamängudest osa võtnud. Monaco aukonsulina Eestis lisas ta, et saab printsile rääkida – siin oli Monaco esindus palju arvukam, ligi 20 võistlejat, tavaliselt esindab Monacot pärisolümpiamängudel kaks-kolm sportlast.
Jüri Tamm esines võistluste vahepeal keskkooliosa õpilastele. Kohtumine oli huvitav ning pärast otsis mõnigi noor internetist tema sportlasetee ja poliitikukarjääri kohta lisainfot.
Võitjaid oli mitu
Autasustamine ja olümpiamängude lõpetamine toimusid reedel, 4. juunil samuti koolistaadionil. See ühendati õppeaasta lõpuaktusega – võitjad ning tublimad õpilased said diplomid-kiituskirjad kätte ansambli Bad Orange muusika saatel. Aktus lõppes ansambli väikese kontserdiga. Laulja Kalmer Neidla, kes on pärit Viinistult ning õppinud Loksa koolis, meenutas, et on ka ise Kuusalu staadionil võistelnud ja lisas, et tegu on bändi esimese staadionikontserdiga.
Võitjad selgitati välja mitmes vanuseklassis: 1.-2., 3.-4., 5.-6., 7.-8. ning 9.-10. klass. Kõigi vanuserühmade kolme parema klassi esindajad kutsuti pjedestaalile.
Tänati olümpiamängude korraldajaid. Lipu langetas ausa mängu võitja Karl Kuuseoja – tema lõi võisteldes kogemata kaks korda naela pihta ja tegi siis lisajooksu, et anda vastastele võrdne võimalus. Kõige sportlikuma õpetaja tiitli sai õpilaste valikul 11. a klassijuhataja Kai Peterson. Olümpiatule kustutas õpetaja Jüri Rebane.
Noored kinnitasid, et jäid mängudega rahule ning arvasid, et tuleval aastal võiksid need korduda. Eriti meeldis avamine ning kiideti ka head korraldust, õiglasi kohtunikke ja toredaid võistlusalasid.
Keeli Kerro ja Kärt Kurisoo 10. a klassist ütlesid, et neile jääb enim meelde tule süütamine, kuna said Kreeka esindajatena sellest ise osa võtta.
Andreas Možajev, Karel ja Kaur Taal 2. a-st rääkisid, et neile meeldis kõige rohkem köievedu. Raskem oli neljakesi puulaudadel suusatada – ei osatud ühel ajal edasi astuda. 2.a võistles Gaboni lipu all, selle õmbles kaksikute ema Merle Taal.
„Nautisime neid mänge, palju sai nalja, tänuväärt üritus oli” sõnas Joonas Pürg 10. a klassist. „Pooled klassid olid juba oma riigi ära valinud, kui vaatasime, et Kreekat, olümpiamängude sünnimaad, ei ole veel võetud.”
11. a klass hakkas silma eriliste maalingute ja aafrikapäraste seelikutega – nemad olid valinud Djibouti riigi.
Karl Kuusk jutustas, et võtsid klassikaaslastega atlase ja hakkasid otsima põneva nimega riiki. Leidsid Djibouti, et see asub Aafrikas, siis leiutati ka sobivad kostüümid.
Kas tuleval aastal jälle?
Kadri Idavain ja Ingrit Keerma olid mõlemad seda meelt, et igal aastal pole mõtet samasuguseid mänge korraldada – ei ole enam sedavõrd huvitav. Ka võtab aega ja jõudu pikk ettevalmistusperiood.
Nad arvasid, et võib-olla peaks järgmisena tegema taliolümpiamängud ning näiteks nelja aasta pärast taas suveolümpia. Siis on õpilased saanud vanemaks, juurde tulnud uued lapsed ja mängud mõjuvad jälle värskena.
Direktor Vello Sats: „Olen nii õnnelik, et Kuusalu koolis on sellised vahvad inimesed. Kogu kool tegi kaasa, ka lapsevanemad. See oli tõeline meeskonnatöö, olime üks olümpiapere. Tekkis võimas tunne, et meis on jõudu, Kuusalu koolis on jõudu.”
