
16Kehra jäätmejaam avatakse pärast seda, kui on olemas jäätmeluba ning tellitud konteinerid kohal.
Aasta tagasi otsustas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetada Euroopa Regionaalarengu Fondi ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meetmest MTÜ Jäätmehalduskeskus esitatud taotlust Anija ja Raasiku valda jäätmejaamade rajamiseks. Kummagi hinnaks arvestati 134 398 eurot, sellest 70 protsenti ehk 94 078 euroga toetas KIK. Toetuse saamiseks pidid mõlema omavalitsuse volikogud garanteerima, et kavandavad eelarvesse järgmise kümne aasta jooksul raha jäätmejaama ülalpidamiskuludeks. Anija vallavolikogu lubas jäätmejaama tegevuskulusid finantseerida kuni 52 000 ja Raasiku vallavolikogu kuni 55 000 euro eest aastas.
Anija vallavalitsus oli jäätmejaama jaoks juba paar aastat varem taotlenud riigilt munitsipaalomandisse Kehras Tselluloosi tänav 2a, OÜ Multimek Baltic tehase kõrval asuva rohkem kui 19 000 ruutmeetri suuruse maatüki. Möödunud aastal tellis vallavalitsus osaühingult Agorek projekti ning tänavu aprillis korraldati jäätmejaama rajamiseks riigihange. Ehitama hakkas kohalik osaühing Katkera.
Nüüd on 30×30 meetri suurune asfalteeritud alusplats valmis ja aiaga piiratud. Jäätmejaamas on kohalikus ettevõttes OÜ Nordtree valmistatud konteinermaja, mille ühel pool otsas on jäätmete vastuvõtja tööruum ning tualett, teisel pool väike ladu. Platsil on veel betoonseintega koht autorehvide ladustamiseks. Jäätmejaama hoone kõrvale pannakse väiksemad, 240- ja 660liitrised ratastel plastikkonteinerid, tagumisse äärde 7 multiliftmahutit eriliigiliste jäätmete jaoks alates puulehtedest-okstest kuni klaasini.
Jäätmejaama rajamine koos projekteerimise, ehitusjärelevalve ning konteineritega läks maksma 165 656 eurot, sellest 133 701 eurot on eurotoetuseks abikõlbulik summa. Et saada ehitushinda odavamaks, jäi ära jäätmejaama ühendamine ühtsesse veevõrku.

„Oleksime pidanud vedama veetorud teisel pool maanteed asuvast Turu tänava veetrassist. Selle asemel tegime jäätmejaamale oma puurkaevu,“ rääkis Anija vallavalitsuse ehitusspetsialist Viljo Leis.
Kehra jäätmejaama hakkab haldama vallale kuuluv osaühing Velko AV. Ettevõtte juht Erik Jüriöö ütles, et Velko AV on esitanud keskkonnaametile jäätmejaama tegutsemiseks vajaliku jäätmeloa taotluse ning mõned töötajad lähevad ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolitusele. Jäätmejaam avatakse niipea, kui jäätmeluba olemas ning konteinerid kohal.
„Vastavalt keskkonnaministri määrusele peab jäätmejaam olema avatud vähemalt 24 tundi nädalas, kaasa arvatud laupäeval,“ selgitas Erik Jüriöö.
Raasiku valla jäätmejaam valmib kevadel
Aruküla jäätmejaama asukohana kaaluti mitut varianti, nüüd on otsustatud, et see tuleb Aruküla-Kalesi tee äärde valla OÜle Raven kuuluvale maale puhastusseadmete basseinide krundile. Valmis on jäätmejaama eskiis.
Valla keskkonnaspetsialist Katrin Vene sõnas, et vallavalitsuses pannakse kokku jäätmejaama ehitushanke dokumente, kuid hanget ei saa veel välja kuulutada, kuna ehitusprojekt pole valmis.
„Anija vald sai kiiremini, kuna tellis projekti ise, meie tellisime Jäätmehalduskeskuse kaudu. Olen sellega iganädalaselt ühenduses, nüüdseks on projekti koostamine lõpusirgel. Loodame, et saame ehitushanke oktoobri lõpus välja kuulutada, jäätmejaam peab valmima hiljemalt mai lõpuks,“ lausus Katrin Vene.
Ta lisas, et Aruküla jäätmejaam tuleb sarnane Kehra omaga – sama suurele maa-alale, samuti aiaga piiratud. Ka sinna püstitatakse konteiner-soojak jäätmete vastuvõtja tööruumiga, erinevus on vaid selles, et 660liitriste plastikkonteinerite kohale tuleb varikatus: „Jäätmejaama territoorium pole suur, aga peaks rahuldama umbes 5500 elaniku vajaduse. See pole koht, kus jäätmeid hoiustatakse, vaid seal kogutakse ja konteinereid tühjendatakse, kui need saavad täis.“
Kes hakkab Aruküla jäätmejaama haldama, ei ole keskkonnaspetsialisti sõnul veel otsustatud.




