Kat­sed asu­da lä­bi­rää­ki­mis­tes­se Lok­sa­ga on lõp­pe­nud. Kui­das eda­si?

Enn Kirs­man,
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees

25. jaa­nua­ril tü­his­tas Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu 29. juu­nist 2016 pä­rit ot­su­se nr 33 „Hal­dus­ter­ri­to­riaal­se kor­ral­du­se muut­mi­se al­ga­ta­mi­ne ja et­te­pa­ne­ku te­ge­mi­ne ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mi­se alus­ta­mi­seks“. Põh­jus liht­ne – Lok­sa linn ei võt­nud et­te­pa­ne­kut vas­tu ega ol­nud nõus alus­ta­ma Kuu­sa­lu val­la­ga ka­he­pool­seid ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mi­si.
Kül­lap on vars­ti või­ma­lik sot­siaal­mee­diast või Lok­sa Elust lu­ge­da, kui­võrd kä­pard­lik, ise­gi pa­ha­taht­lik on ol­nud Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees ja ko­gu koa­lit­sioon sel­les prot­ses­sis. Kui­das me po­le ol­nud pii­sa­valt paind­li­kud, vas­tu­tu­le­li­kud, rii­gi­me­he­li­kud ega seis­nud Kuu­sa­lu val­la ja sel­le ela­ni­ke hu­vi­de eest. Võib-ol­la ka­su­ta­tak­se min­geid tei­si epi­tee­te meie „te­ge­vu­se­tu­se“ kir­jel­da­mi­seks.
Miks siis ome­ti po­le Kuu­sa­lu val­la­ju­hid „oma ego“ al­la su­ru­nud ning Lok­sa poolt esi­ta­tud tin­gi­mus­tel lä­bi­rää­ki­mis­tes­se as­tu­nud? Toon veel­kord vaid paar tõ­sias­ja kir­jel­da­maks hal­dus­re­for­mi Kuu­sa­lu val­la vaa­te­nur­gast läh­tu­valt.
Hal­dus­re­form kut­su­ti el­lu sel­leks, et suu­ren­da­da oma­va­lit­sus­te, kus elab al­la 5000 ela­nik­ku, hal­dus­suut­lik­kust. Kuu­sa­lu vald on olu­li­selt suu­rem – 6590 ela­nik­ku. Meie tu­lu­baas on heal ta­se­mel – kuu­lu­me nen­de oma­va­lit­sus­te hul­ka, kes rii­gi ta­san­dus­fon­dist toe­tust ei saa. Meie lae­nu­koor­mus on väik­sem kui sea­du­se­ga keh­tes­ta­tud piir­norm. Eel­too­dust puu­dub nii rii­gi kui ka val­la ela­ni­ke sei­su­ko­hast sur­ve kel­le­ga­gi ühi­ne­mi­seks.
Sa­mas ava­li­kult kät­te saa­da­va­test and­me­test on nä­ha, et Lok­sa lin­na ela­ni­ke arv on piir­nor­mist olu­li­selt väik­sem – 2740. Nen­de tu­lu­baas – näi­teks tu­lu­mak­su lae­ku­mi­ne – ela­ni­ku koh­ta on kor­di väik­sem kui Kuu­sa­lu val­las ning Lok­sa linn on saa­nud vii­mas­tel aas­ta­tel oma tu­lu­baa­si tu­gev­da­mi­seks toe­tust ta­san­dus­fon­dist. Sa­mu­ti üle­tas lin­na lae­nu­koor­mus olu­li­selt (veel 2016. aas­tal keh­ti­nud) sea­du­se piir­nor­mi.
See­ga tä­hen­da­nuks Lok­sa lin­na­ga iga hin­na­ga lii­tu­mi­ne, na­gu meie krii­ti­kud se­da tõe­näo­li­selt nä­ha oleks soo­vi­nud, Kuu­sa­lu val­la tu­lu­baa­si olu­list hal­ve­ne­mist. Meid kri­ti­see­ri­vad Lok­sa lin­na hu­vi­sid kaits­vad Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu liik­med õhu­ta­vad la­hen­da­ma va­ba­rii­gi va­lit­su­se ja Lok­sa lin­na ees seis­vaid prob­lee­me Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ke ar­vel. Nen­delt väl­ja too­dud as­jao­lu, et kui Kuu­sa­lu vald po­leks lä­bi­rää­ki­mi­si „nur­ja­nud“, oleks va­ba­taht­li­ku ühi­ne­mi­se­ga kaas­ne­nud rii­gipool­ne toe­tus suu­rus­jär­gus 800 000 eu­rot, on te­ge­li­kult pis­ku võr­rel­des sel­le tu­lu­baa­si vä­he­ne­mi­se­ga, mis kaas­neks Kuu­sa­lu ja Lok­sa ee­lar­ve­tu­lu­de liit­mi­se­ga. Meie hin­nan­gul oleks tek­ki­va oma­va­lit­su­se tu­lu­baas sel­li­ne, et ka see ei saaks toe­tust ta­san­dus­fon­dist, mis lõp­pe­nud aas­tal oli Lok­sa lin­na pu­hul suu­rus­jär­gus 340 000 eu­rot. Mak­su­tu­lu vä­he­ne­mi­ne Kuu­sa­lu val­la ühe ela­ni­ku koh­ta oleks ol­nud mär­ga­tav.
Ko­ha­lik oma­va­lit­sus tä­hen­dab eel­kõi­ge mit­te ter­ri­too­riu­mit, mi­da min­gist punk­tist hal­la­tak­se, vaid eel­kõi­ge ko­gu­kon­da, mis elab ja te­gut­seb ter­vi­ku­na, oma­des suu­re­mat ühi­so­sa, kui on ko­ha­lik­ku oma­va­lit­sust tä­his­tav aad­res­si­kir­je rah­vas­ti­ku­re­gist­ris. On tõ­si, et Vi­hu­la ja Hal­ja­la val­da­de­ga lii­tu­mi­ne ai­da­nuks tõe­näo­li­selt lee­ven­da­da Lok­sa lin­na keh­va ma­jan­dus­sei­su, kuid mil­li­ne oleks Kuu­sa­lu, Lok­sa, Vi­hu­la ja Hal­ja­la ühi­ne­mi­sel moo­dus­tu­nud ter­ri­too­riu­mil ela­va­te ini­mes­te ko­gu­kond­lik ühi­so­sa? Kas tek­ki­ma­ta jää­nud oma­va­lit­sus asu­nuks Lää­ne-Vi­ru­maal või Har­ju­maal? Kus või­nuks näi­teks asu­da sel­le oma­va­lit­su­se kes­kus?
Mis saab hal­dus­re­for­mi „rin­del“ eda­si? Ras­ke öel­da, kuid vä­he­malt mi­nus on kus­tu­nud loo­tus, et Lok­sa lin­na­ju­hid on val­mis akt­sep­tee­ri­ma hal­dus­re­for­mi sel­li­se­na, na­gu sea­dus se­da kä­sit­leb. Tõe­näo­li­selt tu­leb Kuu­sa­lu val­lal pä­rast se­da, kui va­ba­rii­gi va­lit­sus Lok­sa­le Kuu­sa­lu­ga liit­mi­se et­te­pa­ne­ku esi­tab, alus­ta­da küll lä­bi­rää­ki­mi­si, aga siis mit­te enam Lok­sa lin­na­ga, vaid hoo­pis va­ba­rii­gi va­lit­su­se­ga, sest me ei saa lu­ba­da, et rii­gi ees sei­sev prob­leem – Lok­sa lin­na mit­te­vas­ta­vus oma­va­lit­su­se mii­ni­mum­nõue­te­le – la­hen­da­taks Kuu­sa­lu val­la ela­ni­ke ar­velt.
Ku­na vo­li­ko­gu viimasel is­tun­gil võt­sid ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mis­te tee­mal ela­valt sõ­na nii Lok­sa lin­na­peast vo­li­ko­gulii­ge Vär­ner Loots­mann, kui ilm­sel­gelt te­ma mõ­ju­ta­tud tei­sed Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus Lok­sa lin­na hu­vi­de eest seis­vad vo­li­ni­kud, kes süü­dis­ta­sid Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­meest ja koa­lit­sioo­ni kuu­lu­vaid töö­rüh­ma liik­meid soo­vi­ma­tu­ses Lok­sa lin­na­ga lä­bi­rää­ki­mi­si pi­da­da, siis ol­gu veel­ kord ära too­dud ko­gu „lä­bi­rää­ki­mis­te“ kro­no­loo­gia ala­tes Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ot­su­se vas­tu võt­mi­sest. Kui kee­gi väi­dab, et Kuu­sa­lu vald po­le näi­da­nud üles pii­sa­vat hu­vi lä­bi­rää­ki­mis­te laua ta­ha is­tu­mi­seks, siis ta kas ei os­ka lu­ge­da, ei saa loe­tust aru või ei ta­ha­gi saa­da.

Kro­no­loo­gia:
Kro­no­loo­gia on aval­da­tud ka val­la ko­du­leh­te­del kuu­sa­lu.ee ja kuu­sa­lu.eu, al­la­joo­ni­tud osa on di­gi­ver­sioo­nis kli­ki­tav do­ku­men­ti­de­le.

29.06.2016 – Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu is­tung Ka­ha­las (protokoll). Volikogu võtab vastu otsuse nr 33. Istungist annab „objektiivse“ ülevaate ka Loksa Elu korrespondent Sulev Valdmaa (Loksa Elu, lk 4)

04.07.2016 – Kuusalu vallavolikogu esimehe kiri Loksa kolleegidele, millega edastatakse volikogu otsus ja esitatakse kutse võtta vastu ettepanek ning alustada läbirääkimisi.

11.08.2016 – Vihula vallavolikogu võtab vastu otsuse nr 139 „Ühinemisläbirääkimiste alustamine ja ajutise komisjoni moodustamine“, millega algatatakse (NB! mitte ei tehta ettepanekut algatada) läbirääkimised üheksa omavalitsusega (Aseri, Haljala, Kadrina, Kuusalu, Rakvere, Viru-Nigula ja Sõmeru vallad ning Loksa ja Kunda linn) eesmärgiga haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks.

25.08.2016 – Loksa linnavolikogu võtab vastu otsuse nr 35 „Haldusreformikomisjoni moodustamine läbirääkimiste pidamiseks“, millega moodustab 7-liikmelise komisjoni, kuid „unustab“ vastu võtta Kuusalu vallavolikogu ettepaneku, nagu näeb seda ette Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §9 lõige 2 (mille kohaselt „Ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta“).

26.08.2016 – Loksa linnavolikogu esimees saadab Kuusallu kirja, milles kutsub Kuusalu ja Vihula vastavad komisjonid läbirääkimiste laua taha.

01.09.2016 – Kuusalu volikogu esimehe kiri töörühma nimel palvega muuta läbirääkimiste toimumise aega selliselt, et koosolekust saaksid osa võtta ka need Kuusalu töörühma liikmed, kes peavad tööajal viibima oma põhitöökohal. Samuti juhitakse Loksa kolleegide tähelepanu sellele, et Kuusalu töörühmal puuduvad volitused läbirääkimisteks Vihula vallaga.

05.09.2016 – Loksa volikogu esimehe kiri, milles teatab, et asjadega on väga kiire ning koosoleku aega pole võimalik muuta.

07.09.2016 – Kuusalu kiri Loksale, milles vabandatakse, et Loksa poolt kokku kutsutud koosolekul saab osaleda Kuusalu töörühmast vaid Mait Kröönstöm, sest teised töörühma liikmed on sellel ajal seotud oma igapäevaste tööülesannetega, ning korratakse palvet tulevaste koosolekute planeerimisel arvestada meie sooviga, et need toimuksid õhtusel ajal.

08.09.2016 – Loksal toimub koosolek (protokoll, saadeti Kuusalu töörühmale 22.09.2016), kus osalevad Loksa linna ja Vihula valla vastavate komisjonide/ töörühmade liikmed. Kuu­salust osaleb Mait Kröönström. Samal päeval (08.09.2016) saadab Loksa linnavolikogu esimees kirja, milles palub kiirendatud korras menetleda Kuusalu vallavolikogu vastust Vihula volikogu ettepanekule.

14.09.2016 – Kuusalu vastus Loksale, milles palutakse saata 8.09 kokkusaamise protokoll, ning teade, et volikogu komisjonides menetlemata pole kiirendatud menetlus võimalik vallaelu puudutavas olulises küsimuses, mida võimalik liitumine Vihula, Haljala jt omavalitsustega, mida Vihula ettepanek puudutab, kahtlemata on. Vihula ettepanekut arutati vallavolikogu arengukomisjonis (12.09.2016, protokoll) ja kogukonnakomisjonis (23.09.2016, protokoll).

21.09.2016 – Kuusalu vallavolikogu töörühma koosolek (protokoll). Otsustatakse mitte toetada läbirääkimiste alustamist üheksa omavalitsusega, aga kutsuda Loksa töörühm kahepoolsetele läbirääkimistele ning taotleda Harju maavalitsuselt kaasata protsessi sõltumatu nõustaja.

26.09.2016 – Kuusalu vallavolikogu töörühma kutse Loksa kolleegidele, milles pakutakse välja koosoleku kolm võimalikku aega, et alustada kahepoolseid ühinemisläbirääkimisi.

27.09.2016 – Loksa töörühma vastus Kuusalu 26.09 kutsele, milles teatatakse, et „läbirääkimiste komisjonide järgmine kokkusaamine toimub siis, kui Kuusalu vallavolikogu läbirääkimiste töörühmale on antud volitused läbirääkimiste pidamiseks Vihula vallaga“.

28.09.2016 – Kuusalu vallavolikogu võtab vastu otsuse nr 40 „Arvamuse andmine Vihula vallavolikogu 11.08. 2016. a otsusele nr 139 „Ühinemisläbirääkimiste alustamine ja ajutise komisjoni moodustamine““, millega otsustatakse mitte vastu võtta Vihula ettepanekut alustada läbirääkimisi üheksa omavalitsusega.

29.09.2016 – Kuusalu vallavolikogu töörühma nimel kiri Loksale, milles teatakse, et Kuusalu vallavolikogu otsustas mitte alustada läbirääkimisi Vihula valla jt omavalitsustega ning kutsutakse Loksa kolleege kahepoolsetele läbirääkimistele, mis võiksid toimuda 11.10.2016 Kolga mõisa valitsejamajas.

7.10.2016 – Loksa vastus 29.09 kutsele, milles öeldakse. „Loksa haldusreformikomisjon on seisukohal, et ainult Loksa linna ja Kuusalu valla ühinemisel moodustatav uus omavalitsusüksus ei suurenda mingilgi määral omavalitsuse võimekust ja veel vähem annaks juurde elanikele osutatavaid täiendavaid teenuseid, võrreldes tänasega. Küll aga tekiks tugev omavalitsus, kui uue omavalitsuse moodustaksid koos Loksa linn, Kuu­salu vald, Vihula vald ja soovi korral ka Haljala vald. Seni, kus Kuusalu vald seda välistab, ei pea Loksa linna haldusreformikomisjon võimalikuks pidada eraldi läbirääkimisi ainult Kuusalu vallaga.“ (Minu rõhutus).

3.11.2016 – Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni hinnang, mille kohaselt, kui Loksa linn ei taotle haldusterritoriaalse korralduse muutmist omaalgatuslikus etapis, esitab Põhja-Eesti piirkondlik komisjon vabariigi valitsusele ettepaneku Loksa linna ühendamiseks Kuusalu vallaga. Loksa linnavolikogu võtab oma novembrikuu istungil selle teadmiseks (Sõnumitooja 23.11.2016).

29.12.2016 – Loksa linnavolikogu võtab vastu otsuse nr 42 „Taotluse esitamine Vabariigi Valitsusele“, mille preambulas on öeldud, et „Loksa linn võimeline iseseisvalt korraldama kohalikku elu ning täitma kõiki seadusest tulenevaid ülesandeid. See tähendab, et haldusreformi eesmärk on Loksa linna puhul täidetud ka ilma sundühendamiseta“ ning otsustati „Esitada taotlus vabariigi valitsusele Loksa linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamata jätmiseks.“

10.01.2017 – Põhja-Eesti piirkondliku komisjon otsustab teha vabariigi valitsusele ettepaneku Loksa linna ühendamiseks Kuusalu vallaga.

13.01.2017 – Kuusalu vallavolikogu töörühma viimane katse saada Loksa kolleegid kahepoolselt ühinemisläbirääkimiste laua taha.

17.01.2017 – Loksa töörühma vastus, milles keeldutakse läbirääkimistest, sest Loksa volikogu komisjoni arvates, viidates Andres Kaarmannile, keda nimetatakse Kuusalu töörühma liikmeks, ei kogunenud Kuusalu töörühm kordagi ning leitakse, et „Loksa linn vastab sisulistele haldusvõimekuse kriteeriumitele Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõike 5 mõistes“.

25.01.2017 – Kuusalu vallavolikogu otsusega nr 2 tühistatakse 29.06.2016 otsus nr 33.