Raamatu „Kasispea küla sõnas ja pildis“ kirjutas kokku SIGNE ROOS.
Kuusalu vallas Eru lahe ääres asuva Kasispea küla platsil Pihlaka talu maal osales 430. aastapäeva peol laupäeval, 25. juunil üle 400 inimese. Lisaks alalistele elanikele ja suvemajade omanikele osalesid paljud sugulased ja hõimlased, kes on Kasispeaga lähemalt või kaugemalt seotud.
Peopäeva juhtinud Tõnis Plaan, külaseltsi asutajaliige ja revisjonikomisjoni esimees, teatas, et äsja leiti Kasispea küla kohta kirjalikke andmeid, mis pärinevad 437 aasta tagusest ajast. „Kolme aasta pärast saame siis tähistada küla 440. aastapäeva,“ kommenteeris ta.
Tõnis Plaan kirjeldas, kuidas kaks ja pool aastat tagasi sündis tookordse külavanema Teet Kallaste kokkukutsutud külakoosolekul idee asutada külaselts. Kasispea Külaselts registreeriti aprillis 2014. Asutajaid oli 9, nii põliselanikke kui ka suvitajaid. Külaseltsi esimeheks valiti Martin Piispea, juhatusse veel Marika Žmenja ja Andres Voorand.
Mõni nädal hiljem andis Pihlaka talu peremees Andi Meesak oma maast osa külaplatsi jaoks. Kahe aastaga on kohaliku omaalgatuse programmi toel rajatud külaplatsile WC ja pandud varikatus. Platsil on tehtud talguid, korraldatud jaanitulesid ja jõulupidusid. Tehti külalipu kavandi konkurss, selle võitis Karin Kallaste. Uus lipp, millel on kujutatud Kasispea suurimat vaatamisväärsust Jaani-Tooma kivi, tõmmati Tarmo Genergardi annetatud lipuvardasse mullu jaanitulel. Siis anti ka esimest korda välja auhind küla arengusse ja traditsioonide hoidmisesse panustanud inimestele – Kassipea miniskulptuur, mille on valmistanud skulptor Aivar Simson teisel pool Eru lahte asuvast Tammispea külast.
Kassipea esimesed laureaadid olid Andi Meesak ja kohalik kodu-uurija Eino Sandström. Seekordsel külapeol said Kassipea kauaaegne külavanem Teet Kallaste ja külaraamatu väljaandmise eestvedaja Marika Žmenja. Auhinnad andis üle külavanem Margus Piispea.
Küla aastapäevapeol esines Kuusalu meeskoor, mille liige Toomas Amer on Kasispea mees. Tantsumuusikat tegi ansambel Tuulebant, mille eestvedaja ja lõõtspillimängija on Kert Krüsban Kasispea küla Allika talu Ratsovite-Voorandite perest.
Pidulistele pakutud suure küpsisetordi, mis kaalus rohkem kui 40 kilogrammi, valmistasid küla noored pered Mario Meesaki eestvedamisel. Kokku oli torditegejaid 25 ringis. Töö käis kahel päeval.
Tõnis Plaan märkis külapidu juhatades, et 1940. aastal oli Kasispeal 220 elanikku, praegu on 95 – kui mitte arvestada sisserändajaid ehk suvitajaid ja nende lapsi.
„Kukkumine on olnud suur. Kui meil oleks külas aasta tegija auhind, siis annaksin selle vendadele Martin, Margus ja Mattis Piispeale, kelle naised sel aastal on juba ilmale toonud või toomas poisslapsed. Need mehed on oma kodud rajanud Kasispeale, noored viivad külaelu edasi,“ lausus ta.
Kasispea külal on oma koduleht ajalooülevaate ja pildigaleriiga kahe aasta tegemistest ning Facebookileht.
Kõige uhkem asi on raamat
Tõnis Plaan teatas külaraamatu esitlust välja kuulutades, et see on külaseltsi kaheaastase tegevuse kõige uhkem tulemus: „Raamat on kallis mitmes mõttes. Saime toetust käsikirja koostamiseks, mitte trükkimiseks. Trükikulud tuleb meil endil katta, eelmise aasta heategevusürituselt teenisime 400 eurot, ka see läheb trükikulude katteks. Peame 200se tiraažiga raamatu ära müüma, et trükikoja arve tasuda. Raamat on kallis ka sisu ja vormi mõttes, see on nagu pildialbum, kvaliteetne ja ilus.“
Raamatu käsikirja koostas Signe Roos, kes jutustas, et teda palus töökaaslane ja hea tuttav Marika Žmenja. Kasutada oli 1977. aastal Kasispea küla kaardistanud tudengite Andra Eesmaa (hilisem Veidemann) ja Piret Kalmu (hilisem Õunapuu) ning Eino Sandströmi kirjapandu. Tudengid talletasid mälestusi ja joonistasid üles talude plaanid.
Raamatus on ka Maimu Tamme, Harri Sandströmi ja Elvi Roosilehe mälestused ning paljude teiste meenutused.
Signe Roos lisas: „Minu ämm Elviira Roos on Kasispeal pärit ning paljud lood hakkasid raamatut kokku kirjutades tunduma tuttavatena. Olin ämmalt kuulnud, kuidas paatidega sõideti Kasispeal loosaartele tantsima, külaplatsidel pidusid peeti ja paljut muudki.“
Raamatut aitasid kirjutada Mark Laas ja Eeva-Maria Laas. Fotograaf Toomas Tuul digitaliseeris ja restaureeris Eino Sandströmi fotokogu. Kujundas Triin Saks.
Raamatus on ülevaade taludest ning mitmest külaotsast – Karuots, Peebuots ja Pügalaots. Lugeda saab küla kuulsamatest elanikest-suvitajatest: kaubalaevade seltsi Linda asutaja Gustav Eslon; Käsmu merekooli üks asutajaid Toomas Eintrei; laevakaptenid Joosep Hark (Aruvee), Ernst Veidenberg, Harri Sandström; denroparkide rajajad Erik Sandström ja kirjanik Heino Kiik; kunstnik Edgar Valter.
Kohaliku omaalgatuse programm toetas külaraamatu väljaandmist 1980 ning aastapäevapidu 1983 euroga.
Matk „Kivist külani“ ja sõudevõrkpall
Kasispea külapäev algas ennelõunal jalgrattamatkaga, mille korraldas Andres Voorand. Kes soovis, sai kaasa sõita bussiga. Käidi läbi kultuurilooliselt olulisemad talud, peatuti küla kolme suurema rändrahnu – Jaani-Tooma kivi, Karu kivi ja Kärga kivi – juures.
Teine ekskursioonijuht oli küla vanim elanik, 90aastane Maimu Tamm, kes pajatas paikadega seotud lugusid.
Pärastlõunal toimus Kaldapealse talu õuel ja mererannas sõudevõrkpalli võistlus. Osalejate seas oli ka naaberkülade rahvast ning tuntud jazzlaulja, Kasispeal Allika talus suvitav Kadri Voorand. Võitis Viinistu võistkond. Külapeol veeti köit, võitsid Tamme-Rägadiku talu noored: Rasmus, Jesper, Knut ja Siim Tamm.
Nende vanaema, enne Siberisse küüditamist külavanema ametit pidanud Maimu Tamm oli peol kuni lõkketule süütamiseni ning kiitis, et tal on väga hea meel näha, kuidas külaelu areneb ja noored aktiivselt toimetavad: „Suur tänu korraldajatele ja olgu neil tahet ikka edasi tegutseda.“
