Kas vaimne tervis on väärtus?

1419

KARIN STREIMANN, Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte tervise peaspetsialist
Ajal, mil kõik räägivad majanduskriisist, on ilmselt liigagi ebavajalik küsida, mis on inimeste jaoks tähtis. Töökoha leidmine või säilitamine, palga saamine. Et pere oleks toidetud ja katus pea kohal. Kriisiolukorda jõudes või seal olles tuleb inimestel tihtipeale ümber defineerida oma eesmärgid, väärtused ning seada uued suunad. Raskematel aegadel küsivad aga ilmselt paljud endalt uuesti, et miks?

Inimese elukvaliteeti mõjutab suurel määral tema uni. Une kvaliteet on tihedalt seotud vaimse tervisega – stress ja depressioon põhjustavad unehäireid ning vastupidi. Tunduvalt rohkem tunnevad üleväsimust naised. Ka depressiooni esineb suuremal hulgal just nooremate naiste vanusegrupis.

Kas poleks oluline küsida, miks on meie noored naised nii kimpus vaimse tervise probleemidega? Kas selle põhjuseks on kõrged nõudmised, mida ühiskond naistele, kui ka naised ise endale esitavad, nö kujutlus täiuslikust noorest naisest? Hoolitsetud välimus, kõrgkooli diplom, hea töökoht, elukaaslase omamine või abielu, laste saamine ja kasvatamine, kodu hoidmine, kaaslase pidev toetamine – kõik nii igapäevaseks muutunud standardid, mille järgi ennast pidevalt mõõta.

Lisaks uneprobleemidele võivad depressiooniga kaasneda teisedki häired, näiteks  ärevus, foobiad, psühhoosid. Kõik see mõjutab tugevalt ka füüsilist tervist ja inimese töövõimet. Vajalik abi võiks olla tugisüsteem ennetamaks stressi ja depressiooni ning selle välja kujunemisel pakkuda inimesele farmakoloogilist abi kombineeritult teraapiaga. Tänasel päeval tähendab psühhiaatriline ja psühholoogiline abi enamuse jaoks aga kord kuus 20 minutilist visiiti arsti juurde ning vastavalt oma rahakotile teraapia juurde ostmist. Paljud teraapiavõimalused on inimeste jaoks kättesaamatus kauguses just nende hinna tõttu. 

Tihti ei peeta vaimse tervise häireid tõsiseks ning ei mõisteta ravi tähtsust. Depressiooni suhtutakse kui iseloomunõrkusesse või laiskusesse, mis muudab aga vaimse tervise probleemiga inimese elu veelgi keerulisemaks ja kurnavamaks. Diskrimineerimine füüsiliste ja vaimsete probleemide ravi vahel peegeldub nii poliitikas kui ka ühiskonna üldises suhtumises.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel arvatakse aastaks 2020 olevat depressioon teisel kohal töövõimetuse tekkepõhjusena olenemata vanusest või soost. Praegu on depressioon juba teisel kohal töövõimetuse põhjustajana 15-44-aastaste vanuse­grupis. Proovigem mõista, et psüühilised probleemid võivad tabada meist igatüht – ükski inimene ei muutu seetõttu väärtusetumaks, kehvemaks ning ükski haigus ega häire ei ole õigustuseks inimesi eemale tõugata. Iga haigus mõjutab inimest ja tema elu, probleemide alavääristamine või tähelepanuta jätmine toob endaga kaasa alati suurema kahju. Ning kõige enam – proovigem liikuda üheskoos ühiskonna poole, kus tervis kui tervik on väärtus, mida toetab nii poliitika kui ka meie – kõrvalseisvad inimesed.