Kas saab lasteaia või ei saa?

879

URMAS REINSALU, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, IRL

URMAS REINSALU, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, IRL

Taoline küsimus on viimase aja avalikke arutelusid jälgides ilmselt paljudel tekkinud. Lühike vastus on, et saab ikka küll. Üle Eesti tehakse korda või ehitatakse neil aastail poolsada lasteaeda. Näiteks käib just praegu Jõhvi vallas uue 120kohalise lasteaia ehitus. See riigi 32 miljoni krooniga rahastatud töö jõuab lõpule oktoobriks.

Teatavasti on igale lapsele lasteaiakoha tagamine omavalitsuse kohustus. Kohaliku elu korraldajana teavad nemad kõige paremini, mis suunas linn või vald areneb – kus on vaja uut kooli, lasteaeda, kultuurikeskust või spordihalli. Samas on selge, et eriti majanduslikult kitsastel aegadel jääb enamikel omavalitsustel rahakott suurte ehitustööde ettevõtmiseks õhukeseks.

On loomulik, et riik tuleb siin appi. Haridus on meie jaoks prioriteet ja korralik õppekeskkond on selle üks osa. Õnneks ei ole lasteaedadesse ja koolidesse tehtavad investeeringud kriisi ajal kadunud. 50 lasteaia kõrval tehakse korda ka 65 kooli. Summad on isegi üllatavalt suured. Regionaalministri eelarvest investeeritakse lasteaedadesse 600 miljonit ning koolidesse üle miljardi krooni.

Võrreldes varasemate aastatega on veidi muutunud süsteem, kuidas riik lasteaedade ehitamisel õla alla paneb. Varem oli selleks omaette nimetuse ja piiratud summaga „lasteaedade programm“. Nüüdne lahendus on oluliselt paindlikum – kus pole vajadust lasteaia jaoks, saab raha taotleda näiteks koolimaja ehituseks. Uus süsteem tähendab ka seda, et lasteaedadele mõeldud summa pole nii kitsalt piiritletud. Kui 2008. aastal panustas riik viie lasteaia ehitusse ja remonti 75 miljonit krooni, siis praegu saame rääkida suurusjärgu võrra suurematest summadest.

Paindlikuma rahastamise mündil on loomulikult kaks külge. Koos võimalusega otsustada, milleks riigilt toetust taotleda, kasvab vastutus prioriteetide seadmisel.

Tehnilise külje pealt vaadates rahastatakse lasteaedu kahe suurema ning mitme väiksema meetme kaudu.

Kõige rohkem omavalitsuste esitatud taotlusi saab toetust „Kohalike avalike teenuste arendamise“ meetme ehk KOIT-kava kaudu. Praeguseks on kinnitatud kokku 1,9 miljardi krooni eest projekte, nende hulgas ka 46 lasteaeda. See summa veel suureneb, kui lisanduvad Järva- ja Harjumaa projektid.

KOIT-kavast ja linnaliste piirkondade arendamise meetmest rahastatavate suuremahuliste ümberehituste kõrval on juba aastaid antud toetust lasteaedade uuendamiseks regionaalsete investeeringutoetuste programmist. Lisaks on omavalitsustel Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt just avatud programmi kaudu võimalik taotleda raha avalike hoonete, sealhulgas lasteaedade energiasäästlikumaks muutmiseks.

Tunnustada tuleb neid omavalitsusi, kes on lapsed esikohale seadnud ning otsustanud võimalust kasutades oma lasteaiad ja koolid korda teha.