„Läbi töötatud liinisüsteem parandab bussiühendust Kuusalu vallas,“ kinnitas Harju ÜTK juht AGO KOKSER Kolgakülas.
Kuusalu vallas lõpevad kehtivad lepingud õpilasliinide vedajatega sügisel 2011. Uute lepingute sõlmimiseks tuleb järgmisel aastal korraldada riigihange. Sel sügisel peab otsustama, kas säilitada senine õpilasliinisüsteem või rakendada ühtset avalike liinide võrgustikku. Ka on küsitud, kuidas tagada töö kohalikele bussifirmadele. Nii selgitas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi Kolgaküla rahvamajas, miks tehti koos Harjumaa Ühistranspordikeskusega (ÜTK) teabepäev.
Harjumaa ÜTK tegevdirektor Ago Kokser tutvustas, kuidas on ühendatud avalikud- ja endised õpilasliinid avalikeks liinideks Viimsi, Harku, Kose ning peatselt ka Rae vallas. Sõlmpunktidest hakkaksid suured bussid vedama sõitjaid Tallinnasse, sõlmpunktidesse tooksid rahvast vallasisestel ettevedavatel liinidel väiksemad bussid.
„See on meie eesmärk, kuidas süsteem hakkaks toimima,“ sõnas ta ja näitas lavale seatud ekraanilt, mismoodi võiksid avalikud ja õpilasliinid Kuusalu vallas liikuda. Süsteem on kokku pandud arvutiprogrammiga, mis saadi 2005. aastal soomlastega läbiviidud ühisprojekti tulemusena ja võimaldab ekraanilt visuaalselt jälgida busside liikumist.
Tegevdirektor rääkis, et senised kellaajad mingil määral muutuksid, ettevedavad bussid jõuaksid küladest sõlmpunktidesse Loksal, Kolgas ja Kuusalus ühel ajal, sealt väljuksid bussid Tallinna ja Loksa suunas. Vald doteeriks ühtset liinisüsteemi samas mahus, kui maksab praegu õpilasliinide operaatoritele. Kui on vajadus avada täiendavaid liine, leiaks raha käibemaksu kokkuhoiust – praegu lisandub firmade arvetele käibemaks, vald seda tagasi ei saa, aga dotatsioon oleks käibemaksuvaba.
Plaan on rakendada ka ühtset piletisüsteemi. Kui reisija istub külas bussi, võib osta pileti lõpp-punkti ning sama piletiga saab teatud aja jooksul suure bussiga edasi sõita.
Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar lisas, et mõned õpilasliinid praegu kattuvad, ühtlustamise arvelt kokku hoitud raha saaks suunata uutesse liinidesse, näiteks panna ettevedavad bussid tööle ka õhtuti ning koolivaheaegadel.
Kas selline süsteem rakendub, sõltub vallavalitsuse, volikogu komisjonide ja lõpuks volikogu seisukohast. Kui otsustatakse süsteemiga liituda, sõlmib vald Harjumaa ÜTKga lepingu.
Bussid ei sõida Parksis, Tapurlas, Vihasoos jm
Koosolekul oli ligi 30 inimest – külavanemaid, volikoguliikmeid, külade elanikke. Ago Kokseril tuli vastata küsimustele, miks ei ole avalikku liini Valgejõelt läbi Vanaküla Kotkale, miks Tapurla elanikud peavad 5 kilomeetrit külast eemal bussist maha tulema, miks Vihasoost ei saa suvel ja koolivaheaegadel Loksale ega tagasi, kuidas Kolgast pääseks õpilane õhtul Loksale ujuma ja sealt koju Kolga-Aablasse jne.
Ago Kokser vastas, et riik doteerib avalikke liine kindla summa piires, sel aastal loodetakse juurde saada 5 protsenti, kuid see läheb kütuse hinna tõusu katteks: „Seaduse järgi peavad maakonnaliinid sõitma suuremate keskuste vahel, seega Tallinn-Kuusalu, Tallinn-Loksa. Ülejäänut ei peaks me tellima, aga kuna need on ajalooliselt välja kujunenud, siis ei ole me neid ära lõiganud.“
Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats palus, kas oleks võimalik suunata hommikul Tallinnast Kuusalu poole tulev liinibuss sisse Kostiverre, sealt käivad mitu õpilast Kuusalu koolis. Selle bussiga tulevad Loksa poole üksikud inimesed, kolmekilomeetrine ots ei tohiks olla väga segav ja ajakulukas. Ago Kokser lubas asja uurida.
Loksa abilinnapea Andres Kaskla märkis seepeale, et niisugused lisalõigud eri küladesse pikendavad Loksa inimeste jõudmist Tallinna. Ago Kokser kommenteeris, et bussiliine oleks lihtsam klappima panna, kui koolidele oleksid määratud kindlad teeninduspiirkonnad. Kui ühest külast käiakse valla kõikidesse koolidesse, on keeruline arvestada nii paljude soovidega.
Tapurla külavanem Katrin Kraav küsis, millal tehakse avalikuks liiniks varahommikune bussisõit Loksalt Leesile – bussijuhid elavad Loksal või selle lähedal ning sõidavad igal hommikul Leesile ja õhtul tagasi, avalik liin algab ja lõpeb Leesil. Kuna ametlikku liini ei ole, nad piletiraha võtta ei saa. Varakult linna poole sõitvad inimesed Hara, Virve, Tapurla, Juminda külades sõltuvad bussijuhi heast tahtest. Juminda poolsaare elanikud kogusid allkirju ja palusid teha sellest avalik liin, kuid seni pole lahendust tulnud.
Ago Kokser sõnas, et avalike liinide vedaja ei lepi ainult nimetuse muutmise ja piletite sisseseadmisega, vaid soovib siis juba ka selle vahemaa eest teistsugust kilomeetrihinda, kuid seda raha ei ole.
Koosolek lõppes sellega, et Tõnu Ammussaar lubas, uue ühistranspordisüsteemi plussid ja miinused arvutatakse kokku ning siis otsustatakse, kuidas minnakse edasi.
