Kait­se­väe suu­red ma­si­nad en­di­selt Kur­si kü­las era­teel

„Kait­se­väe õp­pus­tel osa­le­va­te au­to­de juh­te tu­leks RMK ehi­ta­tud tee­le suu­na­ta suur­te sil­ti­de ja kor­ra­li­ke kaar­ti­de­ga,“ leiab Kur­si kü­la Rätsepa ta­lu pe­re­mees.

Eel­mi­sel nä­da­lal lõp­pe­sid kait­se­väe po­lü­goo­nil ja se­da ümb­rit­se­va­tes met­sa­des 1. ja­la­väeb­ri­gaa­di tal­vi­sed õp­pu­sed. Seo­ses vä­li­har­ju­tu­se­ga sõit­sid taas pal­jud suu­red ma­si­nad po­lü­goo­ni ala­de­le lä­bi Kuu­sa­lu val­las asu­va Kur­si kü­la ning tu­lid sa­ma mars­ruu­ti möö­da ta­ga­si.

Sel­gi kor­ral pöö­ra­sid mi­tu au­to­ko­lon­ni met­sa jõud­mi­seks era­tee­le, mil­le on re­mon­ti­nud ko­ha­li­kud kin­nis­tuo­ma­ni­kud, tea­tas era­tee ää­res asu­va Rätsepa ta­lu pe­re­mees Ants Aa­man see­nior Sõ­nu­mi­too­ja­le. Kui­gi 550 meet­rit ee­mal, Rau­do­ja pool viib po­lü­goo­ni-ala­le uus tee, mil­le mõ­ni aas­ta ta­ga­si ra­jas RMK, ei leia ras­ke­te ma­si­na­te ju­hid õi­get teeot­sa, tõ­des ta.

Ants Aa­man: „Meie era­teel sõi­de­ti ka öö­sel. Kui päe­val jõud­sin au­to­ko­lon­ni­le et­te ja sel­gi­ta­sin, et nen­de tee lä­heb met­sa vei­di ee­malt, tä­na­ti ja pöö­ra­ti ma­si­nad üm­ber. Ik­ka veel ei ole kait­se­väe­las­te­le ja­ga­ta­vaid kaar­te kor­da teh­tud ja vii­dad on lii­ga väi­ke­sed, kait­se­väe­las­te ma­si­na­te juh­te ei suu­na­ta aru­saa­da­valt. Tu­leks te­ha suu­red, mit­mes kee­les vii­dad ja tahv­lid, et nii ees­ti keelt os­ka­vad kait­se­väe­la­sed kui ka NA­TO teis­te rii­ki­de sõ­du­rid saak­sid ühe­selt aru, mil­list teed pi­di sõi­ta.“

Kui Sõ­nu­mi­too­ja kü­sis Ants Aa­ma­nilt, kas ja kel­le poo­le ta po­lü­goo­ni­le vii­va tee kü­si­mu­ses on pöör­du­nud, vas­tas, et tea­tas le­he­toi­me­tu­se­le ja loo­dab ava­li­kus­ta­mi­se kau­du abi, ot­se ei ole ta kel­le­ga­gi su­hel­nud ega ka tea en­da sõ­nul, kel­le­le peaks he­lis­ta­ma.

Toi­me­tus pa­lus kom­men­taa­ri kait­se­mi­nis­tee­riu­milt. Pres­sie­sin­da­ja And­res Sang vas­tas, et nii sel­le kui ka teis­te õp­pus­te käi­gus on kait­se­väe­las­te­le an­tud ju­hi­sed, et tä­his­ta­tud era­teid tu­leb üld­ju­hul lii­ku­mi­seks väl­ti­da: „Kui sel­li­ne lii­ku­mi­ne ik­ka juh­tub, siis va­ja­du­sel toi­mi­tak­se pä­rast õp­pus­te lõp­pu era­tee­de pu­hul ana­loog­selt üld­ka­su­ta­ta­va­te tee­de­ga ehk ta­ga­tak­se esialg­ne teh­ni­li­ne sei­sund ja kor­ras­hoid.“

Ta li­sas, kui teeo­ma­ni­kel on äs­ja­lõp­pe­nud õp­pu­se pu­hul tee­de ja maa-ala­de ka­su­ta­mi­se koh­ta tek­ki­nud kü­si­mu­si või mu­re­sid, tu­leks ühen­dust võt­ta 1. ja­la­väeb­ri­gaa­di tsi­viil-sõ­ja­li­se koos­töö oh­vit­se­ri, noo­rem­leit­nant Mar­rie­lii­sa Rul­lin­kof­fi­ga, saa­ta e-ki­ri või he­lis­ta­da.

Ants Aa­man rää­kis toi­me­tu­se­le veel, et sai hil­jaae­gu tea­da, ala­tes jaa­nua­ri lõ­pust on RMK ase­mel saa­nud te­ma­le kuu­lu­va­te maa­de pii­ri­naab­riks kait­se­mi­nis­tee­rium – te­gu on po­lü­goo­ni ümb­ru­se met­sa­de­ga, mis nõu­ko­gu­de ajal kuu­lu­sid Pav­lovs­ki met­sa­ma­jan­di­le. Kas kesk­po­lü­goo­ni pii­re ka­vat­se­tak­se laien­da­da või miks sel­li­ne muu­da­tus, kes neid met­si edas­pi­di ma­jan­dab, kü­sis ta.

Kait­se­mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja And­res Sang kom­men­tee­ris, et Sood­la vee­hoid­la piir­kon­da on loo­dud Sood­la har­ju­tus­vä­li ja kesk­kon­na­mi­nis­tee­rium an­dis mõ­ni aeg ta­ga­si suu­re­ma osa Sood­la har­ju­tus­väl­ja al­la jää­va­test rii­gi­maa­dest üle kait­se­mi­nis­tee­riu­mi va­lit­se­mi­se­le: „Te­gu on en­di­selt rii­gi­maa­ga, mi­da ma­jan­dab RMK, kuid ma­jan­da­mi­sel tu­leb ar­ves­ta­da eel­kõi­ge rii­gi­kait­se­li­si va­ja­du­si. Sood­la har­ju­tus­väl­ja pla­nee­rin­gu koos­ta­mi­se ja mõ­ju­de hin­da­mi­se­ga alus­ta­me sel aas­tal.“

Po­lü­goo­ni erip­la­nee­rin­gu KsH
Kait­se­mi­nis­tee­rium teatas mit­me­le rii­gia­me­ti­le ja ka kesk­po­lü­goo­ni­ga piir­ne­va­te­le Ani­ja, Kuu­sa­lu Ta­pa ja Kad­ri­na val­la­le, et on täien­dav või­ma­lus esi­ta­da et­te­pa­ne­kuid seo­ses po­lü­goo­ni erip­la­nee­rin­gu kesk­kon­na­mõ­ju strateegilise hin­da­mi­se­ga (KSH).

Sel­gi­tu­ses on öel­dud, pla­nee­rin­gu­la­hen­du­se väl­ja­töö­ta­mi­se üks põ­hi­mõ­te on, et ka­van­da­tav te­ge­vus aval­daks tu­le­vi­kus kesk­kon­na­le kok­ku­võt­tes või­ma­li­kult väi­kest ne­ga­tiiv­set mõ­ju. Hin­na­tak­se ka ini­mes­te ter­vist mõ­ju­ta­vaid te­gu­reid – mü­ra, õhu­saas­te, joo­gi­vee kva­li­teet. Et­te­pa­ne­kuid saab esi­ta­da ku­ni 8. märt­si­ni.

And­res Sang kin­ni­tas, et kesk­po­lü­goo­ni pii­re ei laien­da­ta, rii­gi erip­la­nee­rin­gu prae­gu­ses eta­pis kü­si­tak­se sei­su­koh­ti as­jao­mas­telt asu­tus­telt, ka ko­ha­li­kelt oma­va­lit­sus­telt.

Kuu­sa­lu val­laar­hi­tekt Ka­di Raud­la üt­les, et kait­se­mi­nis­tee­riu­mi ki­ri on edas­ta­tud vo­li­ko­gu kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jo­ni­le, kes hak­kab se­da aru­ta­ma. Ani­ja val­la­va­lit­sus suu­nas kir­ja aru­ta­mi­seks vo­li­ko­gu kesk­kon­na- ja tur­va­li­su­se ko­mis­jo­ni­le.