
Riia-Tallinna Metsa matkaraja projekti eestvedaja, Läti bioloog Juris Smalinskis kõndis testmatkal 50 päevaga 1160 kilomeetrit ning läbis ka Eesti põhjaranniku.
„Mitmes kohas küsiti, et miks meile on vaja seda matkarada. Meile see sissetulekut andma ei hakka, kasu peaks tooma kohalikele ettevõtjatele, kes saavad hakata oma kodulehtedel reklaamima, et asuvad Metsa matkaraja ääres. Reklaamimisele võiksid kaasa aidata nii vallad enda kodulehtedel, turismiinfopunktid kui ka matkaklubid,“ loetles Läti ja Eesti pealinnu ühendava matkaraja eestvedaja, kui oli jõudnud inspekteerimiskäigu 45. päeva lõpuks Loksale Kuivoja puhkekeskusesse, kus sai õhtusöögi ja öömaja.
Ta kõneles, et jalgsi matkamine on muutunud järjest populaarsemaks. Koos sõpradega käivitas kaks aastat tagasi esmalt Riia-Tallinna Rannikuraja tegemise, see kulgeb mööda Läti ja Eesti läänepoolset mereäärt, on juba digitaalselt kaardistatud, tekstid lisatud mitmes keeles, tutvustatakse raja äärde jäävaid söögi- ja ööbimiskohti, vaatamisväärsusi.
Nüüd on valmimas Tallinnat ja Riiat ühendav matkarada mööda põhjarannikut ja Peipsi äärt. Juris Smalinskist aitasid Metsa matkaraja projekti partnerid Eestis, esmalt MTÜ Setomaa Turism, siis MTÜ Peipsimaa Turism ning Lahemaal MTÜ Ökokuller eesotsas Kaisa Linnoga. Koos abilistega pandi paika peatuspunktid iga 20-25 kilomeetri tagant nii, et oleks võimalik öömajale jääda. Ka oldi abiks testmatkaja auto toimetamisel järgmisesse peatuskohta.
Juris Smalinskis lubas, et talve jooksul pannakse materjal kokku, Metsa matkaraja digitaalne tutvustus on kavas valmis teha tulevaks kevadeks.
Juris Smalinskis: „Metsa makarada saab läbida ka jalgrattaga, Rannikurada täielikult mitte. Nagu jalgsimatkaja, nii soovib jalgrattur enamasti samuti, et õhtuks oleks võimalik riideid kuivatada, saaks pesta ja süüa. Kõige rohkem on Euroopas neid matkajaid, kes liiguvad koos peredega, tahavad head teenindust ja mugavust ning et oleks huvitav, nemad toovad kõige enam kohalikele turismiettevõtjatele raha sisse. Samas, kui jalgratturid märkavad teeviita või silti, et nad on oodatud, tekitab see positiivse tunde, keeratakse sinna sisse ja teenuse hinnaklass pole enam nii määrav. Palju sõltub edaspidi raja äärde jäävatest kohalikest ettevõtjatest endist – kuidas oma teenuseid reklaamivad, kas on huvitatud matkaraja korrashoiust.“
Kuusalu vallas Lahemaal läbib rada Pärispea ja ka Juminda poolsaart, kuigi Jumindale välja ei jõua, Juris Smalinskise ettepanek oli teha see Majakivi juurest ja mööda laudteed Pikanõmme teele – kuna tutvustab raba ja seal on ka vaatetorn.
Kaisa Linno ütles, kui poolsaare rahvas soovib, võib maha märkida kaks varianti – ühe otse ja teise läbi Juminda poolsaare külade. Testija koos kaaslastega kõndis Majakivi juurest, aga pärast sõitis autoga läbi ka poolsaare külad.
Tsitrest kulgeb rada Kuusalu ja Kiiuni, edasi Salmistu-Valkla-Kaberneeme ja mööda rannikut Tallinnani.
Metsa matkaraja projekti rahastab Interreg Central Baltic, eelarve on kokku 1,2 miljoni eurot, juhtpartner on Läti Maaturism, koostööd tehakse Eesti Maaturismiga. Kokku on partnereid 9, MTÜ Ökokuller eelarve on 50 000 eurot, millest projektiraha on 39 500 eurot, omaosalus 10 500 eurot. MTÜ taotleb omaosaluseks toetust Kuusalu ja Haljala vallalt, Loksa linnalt. Projekt lõpeb 2021. aastal.