
Kuusalu vallast Leesilt pärit Johanna Talihärm tõusis talve lõpul kõige edukamaks Eesti laskesuusatajaks.
„Kallistaksin sind eilse sõidu puhul!”, „Tüdrukud olid väga tublid!”, „Jätka, ehk õnnestub veel paremini!”, „Kalli, kalli!”
Õnnitlussõnumeid saatsid lähedased, sõbrad ja teised poolehoidjad Johanna Talihärmale pärast kordaläinud etteasteid möödunud talve olulisematel võistlustel. Veebruaris Sloveenias Pokljukas peetud maailmameistrivõistlustel kerkis ta võistkonna kõige kindlamaks naiseks individuaaldistantsidel ja tagas koos Rene Zahknaga Eesti koondisele MMi ajaloo kõigi aegade parema, 10. koha paarissegateatesõidus. Tema hea suusakiirus püsis märtsi keskpaigani, kui maailmakarikasarja etappidel sündisid sportlasetee kaks paremat tulemust – 24. koht 10 km jälitussõidus Nove Mestos ja 19. koht 7,5 km sprindis Östersundis.
Johanna Talihärm rääkis, et elu parim sõit tegi heameelt, samas lisas: „Koht kohaks, see polnudki nii eriline. Kõige suuremat heameelt tundsin aga selle üle, et suutsin puhtalt lasta. 24. koht Nove Mestos oli samaväärne etteaste – alustasin jälitussõitu 55. kohalt ja saavutasin paremuselt päeva 13. aja. Kaks möödalasku tol päeval päris tugeva tuulega oli samuti hea. Olen näidanud, et täpse laskmisega suudan tõusta heale kohale, mis innustab veel sihipärasemalt laskmist harjutama.”
Õigel ajal tippvormis
Hooaja esimesel poolel püsis Johanna Talihärm naiskonnakaaslase, maailmakarikasarja etapil esimest korda esikümnesse jõudnud Tuuli Tomingase varjus. Möödunud suvel treener Karmen Reinpõlluga alanud koostöö edenes aga kavakindlalt ja 27aastane sportlane uskus vormi järk-järgulisse paranemisse. Kuigi võistlusprogramm oli niigi tihe, langetati otsus teha kaasa ka Euroopa meistrivõistlustel Tšehhis Duszniki-Zdrójs: „EMil oli mu vorm juba hea. Viimase sõidu järel tundsin väga suurt väsimust, see oligi meie eesmärk treeneriga.”
Üle üheksa aasta rahvusvahelises tippkonkurentsis võistelnud Johanna Talihärm vajab treenerit kui koostööpartnerit, kes aitab treeningtegevuse muuta sihipärasemaks, hinnata täpsemalt koormuse mõju ja leida keerulistes olukordades parema lahenduse: „Olen õppinud ennast hästi tundma, pean seda oma tugevuseks. Oskan ka iseseisvalt treenida ja tean, mis ei tule mulle kasuks. Tõsi, üksi olen suutnud end ka väsimuseauku treenida. Samas kui annan treenerile õigel ajal täpset teavet enesetunde muutuste kohta, oskab ta mind tagasi hoida.”
Maailmameistrivõistluste eel harjutas Johanna Talihärm Austrias Obertilliachis, kus pööras põhitähelepanu organismi taastumisele nii pikast hooajast kui ka viimastest võistlustest. Esimesel päeval puhkas, järgmistel päevadel liikus kergelt suuskadel. Peaaegu iga päev pidas ta treener Karmen Reinpõlluga nõu: „Eesmärk oli seal nädala jooksul hästi taastuda, et tekiks superkompensatsioon ehk parim sooritusvõime ja tippvorm.”
Taastumises ei saa alahinnata sügava une osa. Johanna Talihärm üritab magada öösel vähemalt kaheksa tundi, pärast pikka võistlusnädalat kauemgi. Laagri ajal on lõunauinak peaaegu kohustuslik. Samas on sportlane õppinud kohanema ka võistluste-eelse ärevusega: „Mõnikord on keha juba nii stardivalmis, et öine uni on ergas, mitte eriti sügav. Pärast hilisõhtuseid võistlusi võtab organismi rahunemine aega ja raskem on magama jääda.”
Tipptasemel edasiminek kas või ühe protsendi võrra nõuab targemat treenimist, ent ka kooskõla leidmist nobedama suusatempo ja kiirema laskmisrütmi vahel: „Kindlasti ei saa harjutada järgmisel hooajal samamoodi nagu möödunud hooajal. Kehale on vaja anda uusi ärritajaid. Lasketreeningutel on tarvis kõrvale treenerit, kes vigadele osutaks ja neid parandada aitaks.”
Samas teab Johanna Talihärm, et isegi laitmatu ettevalmistus ei taga suuskadel suuremat kiirust ja vastupidavust: „Objektiivset mõõdupuud võib olla vahel keeruline leida, treeningute kiirusi ei saa alati võrrelda. Näiteks lõikude sõit rullsuuskadega viiekraadise õhutemperatuuriga vihmasajus möödub hoopis teise tempoga kui samal teel 20kraadises päikesepaistes. Samamoodi mõjutavad ilmaolud suusatamist ja laskmist. Lörtsis ja sulalumel sõites liigud kui kinni liimitult ja tugevam tuul teeb märkide tabamise märksa raskemaks.”
Johanna Talihärm on õppinud oodatust halvema enesetunde ja kuhjunud väsimusega kohanema. Ülemöödunud hooajal, kui kimbutasid terviseprobleemid, andis talle vaimujõudu aastate jooksul kinnistunud arusaamine, et kehv seisund ei saa kesta lõputult: „Võib kõlada naljakalt, aga mõtlesin – mis siis saab, kui end võistlustel taas normaalselt tunnen? Uskusin, et tunne saab üksnes paremaks minna. See tekitas minus sportlikku viha, soovi edasi rühkida.”
Enamiku hooajast kodus töötanud Karmen Reinpõlluga suhtles Johanna Talihärm interneti kaudu või telefoni teel. Sportlane rääkis, et laagri ajal võis ka keegi teine võistkonnast juhtida tähelepanu, kui midagi oli korrast ära: „Kas oli tuju halvem või ei jaksanud jõusaalis tõsta sama suuri raskusi nagu eelmisel korral. Vahel öeldi lõunasöögilauas, et sa ei jõua enam isegi lusikat tõsta! Siis pidin andma kehale puhkust.”
Kevad kulub õppimisele
Rahvusvaheline laskesuusaföderatsiooni kord nägi ette koroonaviiruse testil käimise iga kolme-nelja päeva järel: „Mõnes kohas pidime sõitma võistlus- või treeningpaigast kaugemale testi tegema, see võttis aega. Suhtusin sellesse umbes samamoodi nagu dopingukontrolli. See oli vajalik meie spordi turvalisele toimimisele. Samas selgus, et sportlastel esines möödunud hooajal palju vähem haigusi kui varem. Maski kandmine ja haigetest eemale hoidmine, eriti reisides ja tippvormis olles, tuli kasuks.”
Johanna Talihärm õpib sügisest alates Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuris logistikat. Võistlushooaja tihe ajagraafik ei võimaldanud tal õppeülesannetega piisavalt tegeleda: „Loenguid saaksin kuulata ka välismaal, aga WiFi ühendus polnud iga majutuspaiga tubades sama hea, nagu oleme kodus harjunud. Covidi tõttu ei saanud minna loengut kuulama fuajeesse. Tegin kooliasju nii palju, kui jõudsin, ega olnud enda peale väga pahane, kui soovitust vähem suutsin. Kevadel saan rohkem õpingutele keskenduda.”