JOHAN­NA TA­LI­HÄRM hin­gas maail­ma tipp­las­ke­suu­sa­ta­ja­te­le kuk­las­se

Kuu­sa­lu val­last Lee­silt pä­rit Jo­han­na Ta­li­härm tõu­sis tal­ve lõ­pul kõi­ge edu­ka­maks Ees­ti las­ke­suu­sa­ta­jaks.

„Kal­lis­tak­sin sind eil­se sõi­du pu­hul!”, „Tüd­ru­kud olid vä­ga tub­lid!”, „Jät­ka, ehk õn­nes­tub veel pa­re­mi­ni!”, „Kal­li, kal­li!”

Õn­nit­lus­sõ­nu­meid saat­sid lä­he­da­sed, sõb­rad ja tei­sed poo­le­hoid­jad Jo­han­na Ta­li­här­ma­le pä­rast kor­da­läi­nud et­teas­teid möö­du­nud tal­ve olu­li­se­ma­tel võist­lus­tel. Veeb­rua­ris Slo­vee­nias Pokl­ju­kas pee­tud maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel ker­kis ta võist­kon­na kõi­ge kind­la­maks nai­seks in­di­vi­duaal­dis­tant­si­del ja ta­gas koos Re­ne Zahk­na­ga Ees­ti koon­di­se­le MMi aja­loo kõi­gi ae­ga­de pa­re­ma, 10. ko­ha paa­ris­se­ga­tea­te­sõi­dus. Te­ma hea suu­sa­kii­rus pü­sis märt­si kesk­pai­ga­ni, kui maail­ma­ka­ri­ka­sar­ja etap­pi­del sün­di­sid sport­la­se­tee kaks pa­re­mat tu­le­must – 24. koht 10 km jä­li­tus­sõi­dus No­ve Mes­tos ja 19. koht 7,5 km sp­rin­dis Ös­ter­sun­dis.

Jo­han­na Ta­li­härm rää­kis, et elu pa­rim sõit te­gi hea­meelt, sa­mas li­sas: „Koht ko­haks, see pol­nud­ki nii eri­li­ne. Kõi­ge suu­re­mat hea­meelt tund­sin aga sel­le üle, et suut­sin puh­talt las­ta. 24. koht No­ve Mes­tos oli sa­ma­väär­ne et­teas­te – alus­ta­sin jä­li­tus­sõi­tu 55. ko­halt ja saa­vu­ta­sin pa­re­mu­selt päe­va 13. aja. Kaks möö­da­las­ku tol päe­val pä­ris tu­ge­va tuu­le­ga oli sa­mu­ti hea. Olen näi­da­nud, et täp­se lask­mi­se­ga suu­dan tõus­ta hea­le ko­ha­le, mis in­nus­tab veel si­hi­pä­ra­se­malt lask­mist har­ju­ta­ma.”

Õi­gel ajal tipp­vor­mis
Hooa­ja esi­me­sel poo­lel pü­sis Jo­han­na Ta­li­härm nais­kon­na­kaas­la­se, maail­ma­ka­ri­ka­sar­ja eta­pil esi­mest kor­da esi­küm­nes­se jõud­nud Tuu­li To­min­ga­se var­jus. Möö­du­nud su­vel tree­ner Kar­men Rein­põl­lu­ga ala­nud koos­töö ede­nes aga ka­va­kind­lalt ja 27aas­ta­ne sport­la­ne us­kus vor­mi järk-jär­gu­lis­se pa­ra­ne­mis­se. Kui­gi võist­lus­prog­ramm oli nii­gi ti­he, lan­ge­ta­ti ot­sus te­ha kaa­sa ka Eu­roo­pa meist­ri­võist­lus­tel Tšeh­his Dusz­ni­ki-Zd­rójs: „EMil oli mu vorm ju­ba hea. Vii­ma­se sõi­du jä­rel tund­sin vä­ga suurt vä­si­must, see oli­gi meie ees­märk tree­ne­ri­ga.”

Üle ühek­sa aas­ta rah­vus­va­he­li­ses tipp­kon­ku­rent­sis võis­tel­nud Jo­han­na Ta­li­härm va­jab tree­ne­rit kui koos­töö­part­ne­rit, kes ai­tab tree­ning­te­ge­vu­se muu­ta si­hi­pä­ra­se­maks, hin­na­ta täp­se­malt koor­mu­se mõ­ju ja lei­da kee­ru­lis­tes olu­kor­da­des pa­re­ma la­hen­du­se: „Olen õp­pi­nud en­nast häs­ti tund­ma, pean se­da oma tu­ge­vu­seks. Os­kan ka ise­seis­valt tree­ni­da ja tean, mis ei tu­le mul­le ka­suks. Tõ­si, ük­si olen suut­nud end ka vä­si­mu­seau­ku tree­ni­da. Sa­mas kui an­nan tree­ne­ri­le õi­gel ajal täp­set tea­vet ene­se­tun­de muu­tus­te koh­ta, os­kab ta mind ta­ga­si hoi­da.”

Maail­ma­meist­ri­võist­lus­te eel har­ju­tas Jo­han­na Ta­li­härm Aust­rias Ober­til­liac­his, kus pöö­ras põ­hi­tä­he­le­pa­nu or­ga­nis­mi taas­tu­mi­se­le nii pi­kast hooa­jast kui ka vii­mas­test võist­lus­test. Esi­me­sel päe­val puh­kas, järg­mis­tel päe­va­del lii­kus ker­gelt suus­ka­del. Peaae­gu iga päev pi­das ta tree­ner Kar­men Rein­põl­lu­ga nõu: „Ees­märk oli seal nä­da­la jook­sul häs­ti taas­tu­da, et te­kiks su­per­kom­pen­sat­sioon ehk pa­rim soo­ri­tus­või­me ja tipp­vorm.”

Taas­tu­mi­ses ei saa ala­hin­na­ta sü­ga­va une osa. Jo­han­na Ta­li­härm üri­tab ma­ga­da öö­sel vä­he­malt ka­hek­sa tun­di, pä­rast pik­ka võist­lus­nä­da­lat kauem­gi. Laag­ri ajal on lõu­naui­nak peaae­gu ko­hus­tus­lik. Sa­mas on sport­la­ne õp­pi­nud ko­ha­ne­ma ka võist­lus­te-eel­se äre­vu­se­ga: „Mõ­ni­kord on ke­ha ju­ba nii star­di­val­mis, et öi­ne uni on er­gas, mit­te eri­ti sü­gav. Pä­rast hi­li­sõh­tu­seid võist­lu­si võ­tab or­ga­nis­mi ra­hu­ne­mi­ne ae­ga ja ras­kem on ma­ga­ma jää­da.”
Tipp­ta­se­mel eda­si­mi­nek kas või ühe prot­sen­di võr­ra nõuab tar­ge­mat tree­ni­mist, ent ka koos­kõ­la leid­mist no­be­da­ma suu­sa­tem­po ja kii­re­ma lask­mis­rüt­mi va­hel: „Kind­las­ti ei saa har­ju­ta­da järg­mi­sel hooa­jal sa­ma­moo­di na­gu möö­du­nud hooa­jal. Ke­ha­le on va­ja an­da uu­si är­ri­ta­jaid. Las­ket­ree­nin­gu­tel on tar­vis kõr­va­le tree­ne­rit, kes vi­ga­de­le osu­taks ja neid pa­ran­da­da ai­taks.”

Sa­mas teab Jo­han­na Ta­li­härm, et ise­gi lait­ma­tu et­te­val­mis­tus ei ta­ga suus­ka­del suu­re­mat kii­rust ja vas­tu­pi­da­vust: „Ob­jek­tiiv­set mõõ­du­puud võib ol­la va­hel kee­ru­li­ne lei­da, tree­nin­gu­te kii­ru­si ei saa ala­ti võr­rel­da. Näi­teks lõi­ku­de sõit rull­suus­ka­de­ga viiek­raa­di­se õhu­tem­pe­ra­tuu­ri­ga vih­ma­sa­jus möö­dub hoo­pis tei­se tem­po­ga kui sa­mal teel 20kraa­di­ses päi­ke­se­pais­tes. Sa­ma­moo­di mõ­ju­ta­vad il­mao­lud suu­sa­ta­mist ja lask­mist. Lört­sis ja su­la­lu­mel sõi­tes lii­gud kui kin­ni lii­mi­tult ja tu­ge­vam tuul teeb mär­ki­de ta­ba­mi­se märk­sa ras­ke­maks.”

Jo­han­na Ta­li­härm on õp­pi­nud oo­da­tust hal­ve­ma ene­se­tun­de ja kuh­ju­nud vä­si­mu­se­ga ko­ha­ne­ma. Üle­möö­du­nud hooa­jal, kui kim­bu­ta­sid ter­vi­sep­rob­lee­mid, an­dis tal­le vai­mu­jõu­du aas­ta­te jook­sul kin­nis­tu­nud aru­saa­mi­ne, et kehv sei­sund ei saa kes­ta lõ­pu­tult: „Võib kõ­la­da nal­ja­kalt, aga mõt­le­sin – mis siis saab, kui end võist­lus­tel taas nor­maal­selt tun­nen? Us­ku­sin, et tun­ne saab üks­nes pa­re­maks min­na. See te­ki­tas mi­nus sport­lik­ku vi­ha, soo­vi eda­si rüh­ki­da.”

Ena­mi­ku hooa­jast ko­dus töö­ta­nud Kar­men Rein­põl­lu­ga suht­les Jo­han­na Ta­li­härm in­ter­ne­ti kau­du või te­le­fo­ni teel. Sport­la­ne rää­kis, et laag­ri ajal võis ka kee­gi tei­ne võist­kon­nast juh­ti­da tä­he­le­pa­nu, kui mi­da­gi oli kor­rast ära: „Kas oli tu­ju hal­vem või ei jak­sa­nud jõu­saa­lis tõs­ta sa­ma suu­ri ras­ku­si na­gu eel­mi­sel kor­ral. Va­hel öel­di lõu­na­söö­gi­lauas, et sa ei jõua enam ise­gi lu­si­kat tõs­ta! Siis pi­din and­ma ke­ha­le puh­kust.”

Ke­vad ku­lub õp­pi­mi­se­le
Rah­vus­va­he­li­ne las­ke­suu­sa­fö­de­rat­sioo­ni kord nä­gi et­te ko­roo­na­vii­ru­se tes­til käi­mi­se iga kol­me-nel­ja päe­va jä­rel: „Mõ­nes ko­has pi­di­me sõit­ma võist­lus- või tree­ning­pai­gast kau­ge­ma­le tes­ti te­ge­ma, see võt­tis ae­ga. Suh­tu­sin sel­les­se um­bes sa­ma­moo­di na­gu do­pin­gu­kont­rol­li. See oli va­ja­lik meie spor­di tur­va­li­se­le toi­mi­mi­se­le. Sa­mas sel­gus, et sport­las­tel esi­nes möö­du­nud hooa­jal pal­ju vä­hem hai­gu­si kui va­rem. Mas­ki kand­mi­ne ja hai­ge­test ee­ma­le hoid­mi­ne, eri­ti rei­si­des ja tipp­vor­mis ol­les, tu­li ka­suks.”

Jo­han­na Ta­li­härm õpib sü­gi­sest ala­tes Tal­lin­na Teh­ni­kaü­li­koo­li ma­gist­ran­tuu­ris lo­gis­ti­kat. Võist­lus­hooa­ja ti­he aja­graa­fik ei või­mal­da­nud tal õp­peü­le­san­ne­te­ga pii­sa­valt te­ge­le­da: „Loen­guid saak­sin kuu­la­ta ka vä­lis­maal, aga Wi­Fi ühen­dus pol­nud iga ma­ju­tus­pai­ga tu­ba­des sa­ma hea, na­gu ole­me ko­dus har­ju­nud. Co­vi­di tõt­tu ei saa­nud min­na loen­gut kuu­la­ma fua­jees­se. Te­gin koo­lias­ju nii pal­ju, kui jõud­sin, ega ol­nud en­da pea­le vä­ga pa­ha­ne, kui soo­vi­tust vä­hem suut­sin. Ke­va­del saan roh­kem õpin­gu­te­le kes­ken­du­da.”