Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor HEIKI PÄRDI kirjeldab Kuusalu kihelkonna väärtuslikke hooneid.
Eelmises Sõnumitoojas oli juttu Kuusalu valla Muuksi, Soorinna ja Tsitre külade ning Loksa linna arhitektuuri põnevatest näidetest.
Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi tõdeb, et nii Kuusalu kihelkonnas kui ka kogu Eestis on väga palju väärtuslikke ehitisi, mida tahaks kaitsta ja säilitada, kuid riigil pole nii palju raha: „Käime mööda Eestit, pildistame ja uurime. Suhtleme hoonete omanikega, kiidame ja räägime, et neid hoitaks, anname nõu.“
Tapurla, Viinistu, Salmistu
Kuusalu kihelkonna rannakülade majadest toob ta esile Tapurlast Sameli talu – kauni ja natuke edeva häärberi, mille ehitas laevakapten Theodor Liiman.
Suurele puumajale on tehtud torn, aga see pole maitsetu, vaid sobib hästi, paneb majale otsekui mütsi pähe, räägib Heiki Pärdi.
Viinistul on piiritusevedajate elumaju mitmeid, mõned ka ümber ehitatud, pole enam algset kuju.
„Õnneks on Viinistul vähe selliseid näiteid, mida meie kolleegidega nimetame surnuks remonditud majadeks, kus kõik ajalooliselt väärtuslik on ära peidetud.
Viinistu on ilus ja terviklik, tunnetad külamiljööd ja keskkonda. Tänu Jaan Manitskile ja tema rajatud kunstimuuseumile on Viinistu tekitanud huvi laiemalt.“
Veel nimetab teadusdirektor Soo talu elumaja Salmistu külas – sellegi on rajanud laevakapten, ehitatud 20. sajandi alguses.
Pikakose, Joaveski
Kultuurilooliselt ja ka arhitektuuriliselt on põnev Hanno Kompuse projekti järgi Valgejõe orgu rajatud Pikakose suvetalu, mis kuulus ooperilaulja Karl Viitolile ja ta naisele, konservatooriumi õppejõule Helmile, kes oli Jakob Hurda väimehe, pastor Aleksander Mohrfeldti tütar. Pikakosel käisid suvitamas tuntud kultuuriinimesed, kes olid pererahva sõbrad ja tuttavad.
Pikakose on Eesti maa-arhitektuuri omapärane näide. Praegu kuulub maja perekond Sundjale, osad ruumid on säilitatud muuseumina.
Äramärkimist väärivad Heiki Pärdi hinnangul ka Joaveski papivabrik ja Nõmmeveski hüdroelektrijaama rajatised.
Joaveski kohta sõnab ta, et sealne hoonetekompleks on väärtuslik näide Eesti tööstusarhitektuurist.
Aru, Kosu, Hirvli, Valkla
„Huvitavaid maju on Kuusalu kihelkonnas küll ja veel. Minu raamatutes „Eesti taluhäärberid“ olen kirjutanud paarikümnest,“ lausub Heiki Pärdi. „Näiteks Kõrveaia talu Aru külas – Veljo Tormise sünnikodu. Tänu kohalikele ettevõtjatele on see nüüd korda tehtud. Väga ilus näide, kuidas vana koht on ellu äratatud, taastatud targalt, antud lisaväärtus – saab korraldada avalikke üritusi.“
Väärt maju leiab ka naabruses Kosu külas, mis on tema sõnul stiilne ja lihtne taluküla. Seal elab vabaõhumuuseumi aukorrespondent Helve Tamvelius, kes on kirjutanud muuseumile mitmeid koduloolisi töid.
Kosu külas on hästi säilinud ja kordatehtud Lõpe talu, kus samuti on väike muuseum.
Haruldane on veel Hirvli külas Paju talu – perekond Karjatse kodu. See on huvitav savimaja erilise klaasverandaga.
Omalaadne on Hirvlis ka Vanaveski elumaja ning õue peal alles hoitud veski.
Väärtuslik on kindlasti veel Valkla küla paearhitektuur, mis on tõeline vaatamisväärsus. Heiki Pärdi nimetab Valkla üheks kõige erilisemaks ehitiseks Tõnikse talu paekivist kemmergut, mida enam ei kasutata, aga on jäetud alles.
Kolgaküla, Hara, Kemba, Kahala
„Üks tore küla on Kolgaküla, kus on palju uhkeid talumajasid. Eestiaegne tore talu on Toomani. Kõrval asub Uuetoa, mis on viimase peal korda tehtud. Väga heas korras on ka Liivamäe, kus on huvitav elumaja ja kõrvalhooned,“ kirjeldab teadusdirektor.
„Ning Kolgaküla rahvamaja on omaette ooper. Vaatamata sellele, et maha põles, kerkis kui imeväel uuesti peaaegu samasugusena, väikeste täiendavate variatsioonidega.“
Hara külas on tema hinnangul kaks huvitavat talu ühe õue peal – Eindri toredad klaasverandadega majad.
Kemba külas tasub esile tõsta Lilleoru talu, mida teeb korda arhitekt Ilmar Heinsoo koos pojaga.
Kahala külas on kõige silmapaistvam Hiie talu – perekond Konton on oma talukompleksi kujundanud nii, et kaasatud on ka järve kallas, pandud sinna puuskulptuure.
Heiki Pärdi: „Samale suguseltsile kuulus vabaõhumuuseumi üks pärleid – Pulga talu, mis on Uuri külast 1960ndatel aastatel meie juurde üle toodud.“
