HEI­NI VIL­BIKS ko­gub in­fot Ani­ja val­la­ga seo­tud soo­me­pois­te koh­ta

„Kui Soo­mes sõ­di­nud Ees­ti me­hed ta­ga­si jõud­sid, hüü­dis rah­vas – näe­te, Soo­me
poi­sid tu­lid!“ sel­gi­tab HEI­NI VIL­BIKS, miks ha­ka­ti 1940ndail va­ba­taht­li­ke­na Soo­mes sõ­di­nud eest­la­si kut­su­ma soo­me­pois­teks.

Tä­na­vu 19. au­gus­til möö­dub 75 aas­tat Tal­ve­sõ­jas ja Jät­ku­sõ­jas Soo­me sõ­ja­väes tee­ni­nud Ees­ti va­ba­taht­like ta­ga­si­tu­le­kust Ees­tis­se. Esi­me­sed eest­la­sed, neid oli um­bes 70, läk­sid soom­las­te­le ap­pi Tal­ve­sõt­ta. Suu­rem mi­nek oli 1943 ke­va­dest 1944 tal­ve­ni, ku­na Ees­tis oli kuu­lu­ta­tud väl­ja mo­bi­li­sat­sioon ning ei ta­he­tud min­na sak­sa sõ­ja­väk­ke. Soo­me läk­sid vä­ga pal­jud äs­ja koo­li lõ­pe­ta­nud kut­sea­lu­sed poi­sid. Nad olid end kir­ja pan­nud sak­sa ran­na­kait­se väeo­sa­des­se ning põ­ge­ne­sid sealt grup­pi­de­na Soo­me.

„Neid vii­di va­na­de pii­ri­tu­se­ve­da­mi­se ajast pä­rit paa­ti­de­ga, ve­da­sid ko­ha­li­kud ka­lu­rid. Sa­mal ajal vee­ti üle ka ta­vai­ni­me­si, kes pe­re­de­ga Ees­tist põ­ge­ne­sid,“ üt­leb paar aas­tat ta­ga­si Keh­ras­se ko­li­nud Hei­ni Vil­biks, kes on soo­me­pois­te­ga seo­tut põh­ja­li­kult uu­ri­nud.

Li­gi­kau­du 3500 soo­me­poi­sist tu­lid 75 aas­ta eest Han­kost lae­va­ga Pal­dis­kis­se ta­ga­si um­bes 1800 eest­last. Neil oli suur loo­tus, et saa­vad kaa­sa ai­da­ta Ees­ti va­bas­ta­mi­se­le: „Kuid nad saa­de­ti Soo­mest ära il­ma rel­va­de­ta. Tei­seks ot­sus­ta­sid Sak­sa sõ­ja­väe üle­mu­sed jao­ta­da nad ka­heks – suu­re­ma võit­lus­ko­ge­mus­te­ga pa­tal­jon saa­de­ti Tar­tu rin­de­le, tei­sest pa­tal­jo­nist oh­vit­se­rid väl­jaõp­pe­le Kloo­ga­le, al­loh­vit­se­rid ja tei­sed Keh­ras­se, kus nad laia­li jao­ta­ti.“
1944. aas­ta sünd­mus­te mee­nu­ta­mi­seks on ka­vas sep­temb­ri­kuus ava­da Keh­ra raud­tee­jaa­ma muu­seu­mis näi­tus, ku­hu ko­gu­tak­se in­fot ja fo­to­sid Ani­ja val­last pä­rit ja seal ela­nud soo­me­pois­test. Näi­tu­se idee au­tor on Hei­ni Vil­biks.

„Soo­me­pois­te kes­kus asu­nud Keh­ras va­nas koo­li­ma­jas, mi­da enam po­le. Ta­va­li­sed sõ­du­rid-rea­me­hed ole­vat ela­nud mul­don­ni­des Keh­rast um­bes pool ki­lo­meet­rit Ani­ja poo­le, al­loh­vit­se­rid vi­nee­rist tel­ki­des ning tan­ki­tõr­jes ol­nud me­hed, mii­ni- ja kuu­li­pil­du­rid Kau­nis­saa­re mõi­sas. Se­da ta­ha­me­gi täp­se­malt uu­ri­da, mis ja kus,“ sõ­nab ta.

Et saa­da näi­tu­se jaoks roh­kem fo­to­sid ja in­fot Ani­ja val­last pä­rit või seal ela­nud 32 soo­me­poi­si koh­ta, kut­sub ta üles nen­de su­gu­la­si-tut­ta­vaid ja­ga­ma Keh­ra muu­seu­mi­le fo­to­sid ja in­fot. Oo­da­tud on fo­tod ka sõ­ja-aeg­sest Keh­rast ning Paa­si­ku mõi­sast, mis ole­vat ol­nud soo­me­pois­te üks väl­jaõp­pe­paik.

Soo­me­pois­te­ga isik­lik si­de
Hei­ni Vil­bik­sit ajen­das soo­me­pois­te elu ja te­ge­vust uu­ri­ma see, et ka te­ma isa vend, Ko­da­soo val­las Ka­ber­la kü­las sün­di­nud Ric­hard Vil­biks oli ol­nud soo­me­poiss, sa­mu­ti onunai­se kaks ven­da.

„Tead­si­me pe­res, et onu oli Soo­mes käi­nud, kuid sel­lest jut­tu pol­nud, ta ise ka eri­ti ei rää­ki­nud. Kui­gi ta ei pi­da­nud Soomes sõdimise pärast kin­ni is­tu­ma, käis pi­de­valt Pa­ga­ri tä­na­val üle­kuu­la­mis­tel. Kui 1960nda­tel jäl­le väl­ja kut­su­ti, läks ko­ju ja põ­le­tas ära kõik, mis oli vä­he­gi soo­me­pois­te­ga seo­tud,“ rää­gib Hei­ni Vil­biks.

Ta sel­gi­tab, et Ve­ne ajal pee­ti Soo­mes sõ­di­mist suu­re­maks ku­ri­teoks kui Sak­sa ar­mees võit­le­mist. Ena­mik soo­me­pois­se kuu­lu­ta­ti ko­du­maa ree­tu­ri­teks ning said 15 pluss 10 ehk 15 aas­ta vang­la­ka­ris­tust ja 10 asu­mist koos ko­gu va­ra kon­fis­kee­ri­mi­se­ga.

Kui 1997. aas­tal il­mus esi­me­ne soo­me­pois­se tut­vus­tav raa­mat, kus olid mees­te pil­did ja lü­hi­ke­sed elu­lood, siis Ric­hard Vil­bik­si fo­tot seal pol­nud, sa­mu­ti ei ol­nud mär­gi­tud, et ta oli üks Ees­ti 50 me­hest, kes sai soom­las­telt Va­ba­dus­ris­ti: „See oli üks põh­jus, miks hak­ka­sin soo­me­pois­te­ga seo­tut põh­ja­li­ku­malt uu­ri­ma.“

Ku­na raa­ma­tus oli pä­ris pal­ju eba­täp­su­si ja va­le­sid and­meid, te­gi soo­me­pois­te pä­ri­mu­sü­hing et­te­pa­ne­ku koos­ta­da uus raa­mat. See il­mus 2015. aas­tal, koos­ta­sid Hei­ni Vil­biks ja Peep Pil­lak: „Uu­ri­sin mees­te elu­lu­gu­sid, ku­na sel ajal olid ki­ri­ku­raa­ma­tud ju­ba in­ter­ne­tis kät­te­saa­da­vad. Pä­ris kõi­ki ei leid­nud, Peep Pil­lak käis ot­si­mas ka Soo­me ar­hii­vi­des.“

Koos­tööd teh­ti ka äs­ja ma­na­la­tee­le läi­nud soo­me­poi­si Vel­lo Sa­lo­ga, kes te­ge­les pea­mi­selt nen­de mees­te „jäl­ge­de aja­mi­se­ga“, kel­le saa­tu­sest pä­rast sõ­da ei tea­tud.
Kui­gi raa­ma­tus „Soo­me­pois­te elu­lood“ on võr­rel­des esi­me­se raa­ma­tu­ga ka uu­si ni­me­sid, po­le ka see Hei­ni Vil­bik­si hin­nan­gul täius­lik.

„Ei saa­gi ol­la, ku­ni elab vii­ma­ne soo­me­poiss, ku­ni on veel tead­ma­ta me­hi,“ mär­gib ta.
Kõik Ani­ja val­las sün­di­nud või ela­nud soo­me­poi­sid on nüüd­seks sur­nud. Ku­na­gis­test soo­me­pois­test on Hei­ni Vil­bik­si and­meil elus veel li­gi­kau­du 70 soo­me­pois­si, neist um­bes 25 Ees­tis ja 45 vä­lis­maal – Root­sis, Ka­na­das, USAs, Aust­raa­lias.

Ani­ja val­last pä­rit või seal ela­nud soo­me­poi­sid

An­ton Alf­red Alt­sepp (29.12.1916 Keh­ra – 20.01.2005 Kei­la), En­del Er­vin Ar(r)akas (11.03.1919 Ani­ja – 23.07.1948 No­rils­ki van­gi­laa­ger), Au­gust Eduard Berg­mann (14.06.1909 Elist­ve­re vald – 19.01.1996 Keh­ra), Her­de­mi Ep­ner (17.08.1922 Aas­pe­re vald – 1.03.1989 Ala­ve­re?), Er­nald Jo­han­nes Kii­sel (1.02.1908 Ani­ja vald – 30.05.1979 Loo­kü­la), Ülo Klaa­mas (3.07.1923 Kol­ga vald – 27.07.1978 Part­saa­re), Väi­no Kosk (25.08.1924 Tal­linn – 1.08.1997 Part­saa­re), Re­gi­nald Kõl­lo (5.09.1926 Ani­ja vald – 13.06.1997 Rak­ve­re), Ants Käp­pa (4.09.1925 Tar­tu – 17.02.2008 Kau­nis­saa­re), Pee­ter Laa­ger (15.10.1920 Kal­vi vald – 3.01.1990 Ani­ja), Kal­ju Laan­sa­lu (28.09.1924 Kõr­ve – 1.02.1944 lan­ges Soo­mes Ra­ja­joel), Jo­han­nes Kor­ne­lius Lee­mann (1.02.1920 Här­ma­ko­su – 1947 van­gi­laa­ger Ko­mi­maal), Va­len­tin Lee­mann (18.07.1921 Här­ma­ko­su – 25.01.1959 Ka­na­da, Mont­réal), En­del Jo­han­nes Lepp (20.10.1925 Sood­la – 31.10.2005 Keh­ra), Erich Jo­han­nes Mah­la (29.03.1923 Ani­ja vald – 31.10.2004 USA, Car­son Ci­ty), Karl Au­gust Mah­la (21.08.1919 Ani­ja vald – 17.07.1992 Ra­vi­la), Ar­tur Nah­kur (5.04.1922 Vi­ki­pa­lu – 30.01.2000 Vi­ki­pa­lu), Ka­lev Os­kar (11.05.1924 Kõr­ve – 20.06.2015 Root­si, Väs­te­rås), Er­vin Ott (18.07.1925 Här­ma­ko­su – 24.10.1947 Root­si, Söd­ra Vram), Lem­bit Pirn­puu (1.05.1920 Kõn­nu vald – 18.02.1997 Sood­la), Karl Pärn (10.07.1917 Kõr­ve – 1.02.1949 Root­si, Stock­holm), Ülo Rand­jõe (12.09.1926 Jä­ga­la-Joa – 29.10.1981 Keh­ra), Jo­han­nes Re­ba­ne (28.03.1902 Koht­la vald – 6.04.1956 Vi­ki­pa­lu?), Evald Re­ba­se (25.10.1924 Lil­li – 7.05.1995 Lil­li), Os­kar Sid­ron (23.11.1920 Leht­met­sa – 30.03.2005 Root­si, Sköv­de), Ro­bert Si­sask (25.03.1924 Ani­ja vald – 25.02.2015 Root­si, Halls­ta­vik), Ar­ved Tam­ma­ru (28.03.1922 Paa­si­ku – 20.09.2005 Aru­kü­la), Il­mar Tam­ma­ru (27.02.1924 Paa­si­ku – 22.09.1944 Lää­ne­me­ri, laev „Moe­ro“), Her­bert Au­gust Toom­sa­lu (3.03.1919 Ein­man­ni vald – 25.10.1997 Keh­ra), Ralf Eu­gen Tub­li (3.03.1923 Ani­ja – 28.08.1944 lan­ges Pu­past­ve­res), Her­bert Vin­berg (29.12.1920 Aa­ve­re – 20.05.1955 Keh­ra?), Ot­to Vin­berg (4.07.1925 Aa­ve­re – 18.03.1945 Se­geža van­gi­laa­ger Kar­ja­las).