Har­ju­maa lau­lu- ja tant­su­pi­du vaa­tas Viim­sis um­bes 10 000 ini­mest

Har­ju­maa val­lad-lin­nad ko­gu­sid maa­kon­na lau­lu- ja tant­su­peo kor­ral­da­mi­seks kol­me aas­ta­ga 100 000 eu­rot.

Kui va­rem on maa­kon­na suur­pi­du toi­mu­nud Kei­la lau­lu­väl­ja­kul, siis Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­niaas­ta­päe­va­le pü­hen­da­tud Har­ju­maa lau­lu- ja tant­su­pi­du „Ko­du­teel“ toi­mus lau­päe­val, 2. juu­nil Viim­si kunst­mu­ru­kat­te­ga staa­dio­nil. Sin­na lii­ku­sid esi­ne­ja­te ko­lon­nid Viim­si mõi­sa­par­gi jalg­pal­li­väl­ja­kult. Kui tund pä­rast rong­käi­gu al­gust olid kõik osa­le­jad tee ää­res seis­nud rah­va er­gu­tus­hüüe­te ja ter­vi­tus­te saa­tel jõud­nud peo­pai­ka, leh­vi­sid staa­dio­nil kõr­vu­ti Har­ju­maa, Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du ning val­da­de-lin­na­de li­pud, li­pu­kand­ja­te ta­ha koon­du­sid oma­va­lit­sus­te lau­lu- ja tant­su­kol­lek­tii­vid.

Peo­le tul­nuid ter­vi­ta­nud Viim­si val­la­va­nem Siim Kal­las mee­nu­tas Ees­ti lau­lu­pi­du­de tra­dit­sioo­ni 150 aas­tast aja­lu­gu.

„Esi­me­se ise­seis­vu­se ajal 1930nda­tel aas­ta­tel rää­gi­ti, et rah­vas on lau­lu­pi­du­dest vä­si­nud. Nõu­ko­gu­de ajal üri­ta­ti lau­lu­pi­du­sid raa­mis­ta­da võõ­ra ideo­loo­gia­ga, kuid sel­lest ei tul­nud suurt mi­da­gi väl­ja,“ lau­sus ta ning li­sas: „Oli üli­malt loo­gi­li­ne, et Ees­ti taa­si­se­seis­vu­mi­ne sai rah­vus­va­he­li­selt tun­tud ni­me lau­lev re­vo­lut­sioon. Kui­das me ku­ju­tak­si­me tä­nast Ees­ti elu ja rah­vus­tun­net et­te il­ma lau­lu­pi­du­de­ta?“

Har­ju­maa lau­lu- ja tant­su­pi­du oli tä­na­vu eri­li­ne ka sel­le­poo­lest, et es­ma­kord­selt olid lau­lud-tant­sud seo­tud ter­vi­kuks näi­te­män­gu abil. See oli rän­nak jääa­jast Har­ju­maa tä­na­päe­va. Eten­du­se „Ko­du­teel“ la­vas­tas Vil­jan­di Kul­tuu­ria­ka­dee­mia õp­pe­jõud Jaa­ni­ka Ju­han­son, kes ni­me­tas tä­na­vust pi­du noo­rus­li­kuks, tead­mis­hi­mu­li­seks ja avas­tus­rik­kaks seik­lu­seks Har­ju­maa loo­du­ses, aja­loos ja ini­mes­te lu­gu­des. Eten­du­ses män­gi­sid Vil­jan­di Kul­tuu­ria­ka­dee­mia tu­den­gid ning Viim­si muu­si­ka­li­teat­ri har­ras­tus­näit­le­jad. Nen­de rän­na­ku Har­ju­maa tä­hen­dus­li­kes koh­ta­des ju­ha­tas sis­se Vel­jo Tor­mi­se kan­taat „Lau­lu al­gus“.

La­vas­tu­se jook­sul tut­vus­ta­ti teis­te hul­gas vä­ga pal­ju­sid Kuu­sa­lu val­la olu­li­si pai­ku ja ini­me­si, näi­teks kee­le­meest Eduard Ah­ren­sit ja bio­loog Gus­tav Vil­bas­tet, Tur­je keld­rit, Kol­ga mõi­sa, Kuu­sa­lu Pü­ha Lau­rent­siu­se ki­ri­kut. Ka lau­lu­peo üks ka­hest so­lis­tist oli Kuu­sa­lu val­la lau­lu­mees Ero Es­ko, kes esi­tas koos se­ga­koo­ri­de­ga „Lau­lu ma­ga­va­le ku­nin­ga­le“ eten­du­sest „Lau­rit­sa lu­ba­dus“. Vel­jo Tor­mi­se sea­tud rah­va­lau­lu­ga „Tu­le mi­nu il­da­ja is­tu­maie“ as­tus pub­li­ku et­te ka Aru­kü­la ar­hai­li­se mees­te­lau­lu an­sam­bel Lüü-Türr. Eten­du­ses oli oma osa ka Ani­ja val­la tu­ris­mi­lo­gol Ani­ja Eit, ke­da ke­has­tas Mar­git Aas­maa.

Eel­mi­sel, 2013. aas­tal toi­mu­nud Har­ju­maa lau­lu- ja tant­su­peol Kei­las oli 6215 osa­võt­jat, tä­na­vu esi­nes kol­me­tun­ni­sel kont­sert-eten­du­sel 316 kol­lek­tii­vi 6627 laul­ja, tant­si­ja, pil­li­me­he, näit­le­ja, ju­hen­da­ja ja di­ri­gen­di­ga. Kuu­sa­lu val­last oli peol 23 kol­lek­tii­vi, Ani­ja val­last 16, Raa­si­ku val­last 15, Lok­sa lin­nast 7. Peo üld­juh­ti­de hul­gas olid Ott Kask, Nii­na Es­ko ja Taa­vi Es­ko Kuu­sa­lu val­last ning Ani­ja ja Raa­si­ku val­la koo­ri­de ju­hen­da­ja He­li Ka­ru, tant­su­peo la­vas­ta­ja­te seas Kuu­sa­lu val­la rah­va­tant­su­ju­hid Kris­ta Kukk, Ee­li­ka Kras­mus, Ka­rin Soo­sa­lu ja Tiiu Aa­sa.

Mit­meaas­ta­ne et­te­val­mis­tus­töö
Har­ju­maa lau­lu­pi­du on toi­mu­nud ena­mas­ti 5-7 aas­ta ta­gant.

„Sel aas­tal taht­si­me se­da vä­ga te­ha – et ka meie maa­kon­nas oleks Ees­ti 100. sün­ni­päe­va pu­hul üks suur­sünd­mus,“ sõ­nas tä­na­vu­se peo pea­kor­ral­da­ja, HO­Li bü­roo kul­tuu­ri­nõu­nik Ruth Jü­ri­sa­lu.

Ot­sus, et järg­mi­ne Har­ju­maa lau­lu- ja tant­su­pi­du on Ees­ti juu­be­liaas­tal 2018, teh­ti 2015. aas­tal: „Siis kü­si­sin oma­va­lit­sus­juh­ti­delt, kas tee­me ning üt­le­sin, et sel ju­hul on va­ja ra­ha. Kolm järg­mist aas­tat mak­sid kõik val­lad-lin­nad sel­le jaoks osa­mak­su. Kol­me aas­ta­ga kor­ja­si­me kok­ku 100 000 eu­rot. Pi­du mak­sis veel roh­kem, lõp­lik hind sel­gub, kui kõik ar­ved on tasu­tud.“

Et lei­da suur­peoks uut pai­ka – Kei­la lau­lu­väl­jak jäi sel­leks väi­ke­seks – käis Ruth Jü­ri­sa­lu vaa­ta­mas mi­tut staa­dio­nit.

„Sel kor­ral soo­vi­si­me te­ha pi­sut tei­si­ti ja tuua peo­kav­va ka näi­te­män­gu. Sel­leks oli va­ja staa­dio­nit.

Viim­si ka­suks rää­ki­sid, et staa­dio­ni kõr­val on kool ja las­teaed, mi­da sai­me kaa­sa­ta, sa­mu­ti koht, kus saab kor­ral­da­da rong­käi­ku ning po­tent­siaal­ne kor­ral­dus­mees­kond,“ sel­gi­tas ta.

Peo ka­va koos­ta­mi­ne al­gas 2016. aas­ta au­gus­tis, kuid eel­mi­se aas­ta las­te lau­lu- ja tant­su­peo tõt­tu võe­ti mul­lu hoog kor­raks ma­ha, ku­na kõik maa­kon­na peo kor­ral­da­jad olid ka las­te­peo­ga seo­tud.

Kuu­sa­lu koo­ri­juht Taa­vi Es­ko mee­nu­tas, et esi­me­se hoo­ga ha­ka­ti koos­ta­ma ka­va lau­lu­dest-tant­su­dest, aga kui oli va­li­tud la­vas­ta­ja, alus­ta­ti uues­ti sel­lest, et pan­di kir­ja piir­kon­da­de olu­li­sed ko­had ning lau­lud-tant­sud va­li­ti st­se­naa­riu­mi põh­jal. Ruth Jü­ri­sa­lu sõ­nul oli esialg­ne soov ka­su­ta­da eten­du­ses Har­ju­maa har­ras­tus­näit­le­jaid, kuid neid Viim­sis­se proo­vi­des­se saa­da oli kee­ru­li­ne, see­tõt­tu män­gi­sid Vil­jan­di tu­den­gid ning kaa­sa­ti Viim­si noo­ri.

Lau­le-tant­se ha­ka­ti õp­pi­ma sü­gi­sel. Laul­ja­tel olid eelp­roo­vid ap­ril­lis Ko­sel, Kei­las ja Viim­sis, mai kes­kel Aru­kü­las, Kei­las ja Viim­sis. Tant­su­rüh­ma­de et­te­tant­si­mi­ne toi­mus vi­deo va­hen­du­sel – tant­si­jad saat­sid oma lood vi­deos­se võe­tu­na, iga väl­ja­ku­la­vas­ta­ja vaa­tas rüh­ma­de vi­deod üle ja an­dis rüh­ma­de­le ta­ga­si­si­det. Viim­sis toi­mu­sid väl­ja­kup­roo­vid ala­tes peoeel­sest kol­ma­päe­vast.

Pub­li­ku hulk üle­tas oo­tu­si
„Oli vä­ga uh­ke tun­ne li­gi 7000 ini­mest peo­le viia,“ mär­kis Ruth Jü­ri­sa­lu, kes lau­lu- ja tant­su­peo­rong­käi­gus sam­mus maa­kon­na li­pu­kand­ja jä­rel.

Ta üt­les, et oli ül­la­tu­nud, mil­li­ne rah­va­hulk Viim­si tä­na­va­tel rong­käi­gus lii­ku­jaid saa­tis: „Teeää­red olid ini­me­si täis. Mõt­le­sin, et kui kõik need ini­me­sed tu­le­vad ka staa­dio­ni­le, ku­hu nad pa­ne­me.“
Staa­dio­nil oli pub­li­ku­le um­bes 4500 ini­mest ma­hu­tav tri­büün: „Kui jõud­si­me väl­ja­ku­le, nä­gin, et pealt­vaa­ta­jaid on täis nii pub­li­kut­ri­büün kui laul­ja­te­le-tant­si­ja­te­le mõel­dud kül­je­peal­ne tri­büün, ku­hu oli pan­dud sil­did „Ai­nult esi­ne­ja­te­le“.“

Kok­ku võis Ruth Jü­ri­sa­lu hin­nan­gul lau­lu- ja tant­su­peost vaa­ta­ja­na osa saa­da um­bes 10 000 ini­mest.
„Suurt koo­ri oli mõ­nus ju­ha­ta­da. Ka laul, mi­da ju­ha­ta­sin, oli to­re,“ üt­les Ani­ja ja Raa­si­ku val­la muu­si­kaõ­pe­ta­ja He­li Ka­ru, kel­le tak­ti­ke­pi all laul­sid mu­di­las-, las­te- ja pois­te­koo­rid Ju­han Trum­bi lau­lu „Na­gu mui­nas­jutt“.

„Lau­lu ma­ga­va­le ku­nin­ga­le“ di­ri­gee­ri­nud Ott Kask mär­kis, et „Lau­rit­sa lu­ba­du­ses“ kõ­lav Tau­no Aint­si muu­si­ka vää­rib tut­vus­ta­mist, kuid se­da on koo­ri­laul­jal kee­ru­li­ne laul­da: „Ka see laul ei ol­nud nei­le liht­ne üle­san­ne. Aga mi­nu mee­lest oli see igal ju­hul õn­nes­tu­mi­ne, tu­li hea tun­de ja hoo­ga.“

Mõ­ned koo­ri­laul­jad kurt­sid, et la­va­de pai­gu­tus ei ol­nud peol hea, nad ei kuul­nud ei en­da häält ega di­ri­gen­ti. Ruth Jü­ri­sa­lu sel­gi­tas, et peo he­li­re­žis­söör oli Ees­ti sel­le ala pa­rim mees Ta­nel Kles­ment, kes on ka üld­lau­lu­pi­du­de he­li­mees: „Pub­li­ku ja laul­ja­te va­he­maa oli üle 60 meet­ri. Sel­li­sel ju­hul ei saa pub­li­ku­ni jõu­da na­tu­raal­ne he­li, vaid lä­bi kõ­la­ri­te. Laul­ja­tel olid ees mo­ni­to­rid, ilm­selt ei ole kõik har­ras­tus­laul­jad har­ju­nud häält lä­bi mo­ni­to­ri kuu­la­ma.“

HO­Li juht, Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp mär­kis pärast pi­du: „On as­ju, mi­da võib te­ha ja on as­ju, mi­da peab te­ge­ma. Har­ju­maa lau­lu- ja tant­su­pi­du peab te­ge­ma. See on olu­li­ne väl­jund nii noor­te­le kui ka nei­le, kes ei saa üld­lau­lu- ja tant­su­peo­le.“

Har­ju­maa peo­le kon­kurs­si ei ol­nud, pää­se­sid kõik maakonna koo­rid ja tant­su­rüh­mad, kes soo­vi­sid, mõ­ned rüh­mad olid ka Tal­lin­nast.