Raasiku vallavolikogu esimees ja hobilendur ANTS KIVIMÄE otsib kohta Raasiku vallas, kuhu rajada hobilendurite lennurada.
Raasiku vallavolikogu esimees Ants Kivimäe on olnud hobilendur 14 aastat. Lendamas käib ta Piibel. Raasiku valla turismi ja vaba aja veetmise võimaluste arendamiseks on ta hakanud uurima, kuhu saaks teha lennuraja, mis oleks kodule lähemal.
Ants Kivimäe rääkis, kui Kose valla hobilendur ja arhitekt uuris Harju maavalitsuse jaoks, kas Raasiku vallast võiks lisada maakonna üldplaneeringusse lennuraja, oli ta kohe nõus: „Maavalitsusele on tähtis panna kirja, et lennurada võiks tulla Raasiku valda. Kuhu täpsemalt, veel ei küsitud.“
Ta ütles, et üks võimalik maatükk tuli jutuks kevadel: „Arutasime Peningi külavanema Guido Treesiga, et sobiks maa, mis jääb Peningi mõisast Raasiku poole – see idee annaks hoogu külaelu arendamiseks ning eelis on majutuskoha olemasolu – kaugemalt saabuvad väikelendurid saaksid siin süüa ja ööbida.“
Selgus aga, et see asukoht ei sobi, sest Peningi asub kontrollitud õhuruumis: „Sinna lennuamet tingimusi ei väljasta. Kontrollitud õhuruumi piir algab siinkandis Neeme raadiomastist, liigub üle Haljava masti ja kirikutorni Peningile ning keerab turbavälja juurest 90kraadise nurga alla Aruküla poole. Raasiku alevik on kontrollitavas õhuruumis, samas kirikule kuuluv maa, mis jääb kirikumõisa ja vana surnuaia vahele, on sellest väljas. Muude kohtade jaoks peab täpsemalt kaarti vaatama. Kontrollimata õhuruum on näiteks Piibel, kus võime väikelennukitega tõusta kuni 510 meetri kõrgusele.“
Ants Kivimäe sõnul ei läheks lennuraja tegemine eriti palju maksma: „Meil on vaja hajaasustatud piirkonda, kus on suured põllud. Lisaks peab olema talukoht, mille juurde saame panna lennukite angaari, ning pererahvas, kellele maksaksime silma peal hoidmise eest. Lapike rullitud mururada ei maksa eriti midagi.“
Lennurada tuleks 10 meetrit lai ning 300 meetrit pikk, et oleks piisav lauglemisnurk. Mets võiks jääda raja otstest mõnesaja meetri kaugusele. Angaari ehitamiseks plaanib Ants Kivimäe panna raha kokku teiste hobilenduritega, angaari mahuks viis kerglennukit.
Ants Kivimäe tõdes, et sobivat asukohta on raske leida: „Keegi peab meid taluma ning kellelegi peab lennuraja mõte meeldima, siis saaks edasi planeerida.“
Ta lisas, et angaar pole elupõline: „Seda ei pea tegema vundamendile, 10-15 aastat on piisav, siis võib soovi korral edasi liikuda ning uusi võimalusi otsida. Kui keegi leiab, et tema maa võiks selleks sobida ning seltskond on vastuvõetav, andke meile teada.“