Aruküla näitetrupil Diletant oli esietendus

1954
Diletandid PILLE-RIIN ILMETS, SANDER KRUUS ja RAIN LASSI.

2,5 tunni pikkust lavastust „Leke“ mängib ka Eesti Draamateater.

Aruküla näitetrupp Diletant tuli mitme aasta järel taas kokku ning tõi 23. mail Arukülas lavale katalaani näitekirjaniku Jordi Galcerani kriminaalkomöödia „Leke“. Eesti Harrastusteatrite Liidu projekti raha eest asus trupile appi lavastama vabakutseline näitleja Margus Prangeli, kes kiitis Aruküla harrastusnäitlejate andekust.

MTÜ Aruküla Kultuuriselts juht Garina Toomingas ütles, et kuna Aruküla ringitegevus käib tema kaudu, on ta trupi tegemistega hästi kursis ning püüdnud neile abiks ja toeks olla: „Mulle jättis „Leke“ väga hea ja sügava mulje. Kui oli teada, et Diletant hakkab Arukülas ilma lavastajata uut etendust ette valmistama, suhtlesin Kristiina Oomeriga Eesti Harrastusteatrite Liidust. Tänu tema projektirahale saime Diletandile appi vabakutselise näitleja Margus Prangeli.“

Garina Toomingas ütles, et Margus Prangel oli trupist nii vaimustuses, et käis nende juures edasi ka siis, kui projektiraha otsa sai: „Ta leidis trupiga hea ühise keele ning talle hakkas Arukülas nii meeldima, et asus siin endale lausa elukohta otsima.“

Diletanti juhib alates möödunud sügisest Raasiku valla Igavere küla elanik Sander Kruus: „Trupp sai alguse 18 aastat tagasi ning on olnud mitmeid juhendajaid. Pärast eelmise trupijuhi ja lavastaja Kaupo Herti surma oli vaja uut juhti ning kuna olen trupis kõige kauem mänginud, tegi Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas mulle ettepaneku hakata truppi esindama.“

Ta ütles, et kuna trupis on kohalikud harrastusnäitlejad, kes iga päev seotud muude tööde-tegemistega, ei jõutud viimastel aastatel eriti tegutseda: „Mina käisin hoopis Raasikul Helle Vaga juures näitlemas, kuid nüüd saime ka Diletandi taas kokku. Näitlemine on kui narkootikum, kui oled sellele käe andnud, on raske lõpetada.“

Ta rääkis, et harrastusnäitlejatest koosnev trupp alustas uue lavastuse „Leke“ proovidega sügisel: „Trupini jõudis näidend juhuslikult. Meie näitleja Pille-Riin Ilmets leidis teksti, seda lavastust on mängitud ka Eesti Draamateatris. Ma pole ise vaatamas käinud, seega ei oska öelda, kui sarnaselt tükile lähenesime. Proovime teha nii, et endal oleks hea ning tähtis on ka huumorisoon.“

Juhendaja saadi projekti abil

Uues lavastuses teevad kaasa kõik need, kes moodustavad Sander Kruusi sõnul trupi põhituumiku: lisaks talle endale veel abielupaarid Pille-Riin Ilmets ja Rain Ilmets ning Margit Lassi ja Rain Lassi. Kostümeerija oli Kaie Hert, kujundaja Ülo Udumäe ning nõu andis Gert Suurkuusk.

Ta lisas, et koosseisu võib lugeda ka Olev Rähni ja Eve Vendti, kes on samuti trupi tegemistes osalenud.

Sander Kruus ütles, et „Leket“ on plaanis järgmisena mängida 7. juunil Arukülas: „Pärast seda ilmselt veel sügisel. Vahepeal jõuab proovi teha. Sügisel on ka harrastusteatrite festival, millel plaanime võibolla osaleda. Meie lavastus on aga päris pikk, seega ei tea, kas see festivali kavasse sobib.“

Esietendusel käisid truppi õnnitlemas ka Raasiku rahvamaja juht Helle Vaga ning abivallavanem Ardo Niinre.

Raasiku rahvamaja juht Helle Vaga oli lavastusest vaimustuses: „Tean, mis tunne on, kui oled nii suure asjaga hakkama saanud ning lavalt tulles on adrenaliinilaks. Imetlen Sander Kruusi, kes on varem mitmes tükis mänginud, meesnäitlejad on ju defitsiit. Sisu oli põnev, meeldis, kuidas tegelaskujud laval arenesid. Pille-Riin kujunes laval kuivikust tõeliselt säravaks naiseks, lavaline liikumine oli suurepärane.“

Kuigi süžee oli köitev, haaravate pöördepunktidega, oli lavastus tema jaoks veidi liiga pikk: „Ka pärisnäitlejatel on pika tüki puhul raske end algusest lõpuni põnevaks mängida, pakkuda lõpuni midagi uut. Oli näha, et trupil oli üks hingamine ja huvi, hingesugulaste värk. Au ja kiitus.“

Aruküla elanik Madli Kera tuli etendust vaatama, kuna oli seda ka Draamateatris näinud: „Arukülas ei saanud üldse aru, et nad pole professionaalid. Diletante jälgisin tähelepanelikumalt, seetõttu hakkas silma, et neil on omavahel parem lavakeemia, suudavad üksteist sõnadeta mõista. Harrastusnäitlejate värskus on rolli usutavuse jaoks parem. Kui Draamateatris mängivad Merle Palmiste ja Jan Uuspõld, on raske vaadata mööda arvukatest eelmistest rollidest, kujutada neid selles tükis ette tarmuka ja eneseteadliku neiu või allakäinud poliitikuna.“