Har­ju kau­nim maa­ko­du Kuu­sa­lu val­las Ka­ber­las on aas­tast 1835

553
Orual­li­ka taas­ta­tud re­hie­la­mu. Se­da ta­lu­koh­ta on ar­hii­vi­ma­ter­ja­li­de jär­gi es­ma­kord­selt mai­ni­tud 1835. aas­tal.

Ka­ber­la kü­la Orual­li­ka ta­lu pe­re­nai­ne ja pe­re­mees, PIA ja PEEP EVART väär­tus­ta­vad Ees­ti aja­lu­gu ja kul­tuu­ri­pä­ran­dit.

„Re­he­tup­pa as­tu­des kan­dus nin­na lap­se­põl­ve hõn­gu, oleks tei­nud na­gu hüp­pe aja­luk­ku. Kü­la­lis­lah­ke ko­du hea­de mõ­te­te­ga ini­mes­te­ga,“ on kir­ju­ta­tud Har­ju­maa tä­na­vu­se kau­ni­ma maa­ko­du, Orual­li­ka põ­li­se ta­lu­ko­ha, kü­la­lis­te raa­ma­tus­se. Kii­du- ja tä­nu­sõ­nu leiab sealt mit­mes kee­les.

Orual­li­ka pe­re­mees ja pe­re­nai­ne PEEP ja PIA EVART koos lap­se­lap­se FRAN­KI­GA.

Kon­kur­si „Har­ju­maa kau­nis ko­du“ hin­da­mis­ko­mis­jon ise­loo­mus­tab pa­ri­maks va­li­tud maa­ko­du, Pia ja Peep Evar­ti Orual­li­ka ta­lu, kui aja­tu ilu ja har­moo­nia­ga koh­ta, kus pe­re­rah­vas on os­kus­li­kult põi­mi­nud va­na uue­ga ning ar­ves­ta­nud loo­du­se lii­gi­rik­ku­se­ga: „Tun­da on sü­ga­vat aus­tust elu­kesk­kon­na vas­tu, os­kus­li­kult on ka­su­ta­tud asu­ko­ha eri­pä­ra.“

Pe­re­rah­vas tu­li Orual­li­ka­le ala­li­selt ela­ma 12 aas­tat ta­ga­si, kui mõ­le­mad po­jad olid lõ­pe­ta­nud koo­li ja alus­ta­nud ise­seis­va elu­ga. Seal ta­lus on nad sa­mas toi­me­ta­nud üle 30 aas­ta.

Orual­li­ka re­hie­la­mus ela­sid Peep Evar­ti onu Re­ne Evart ja onu­nai­ne Vir­ve Evart, kel oma lap­si pol­nud. Pia Evart ju­tus­tas, et va­na­paar kut­sus nen­de pe­re en­da­le ap­pi, su­vi­ti toi­me­ta­ti Orual­li­kal, sü­gi­sel min­di ta­ga­si Tal­lin­na kor­te­ris­se.: „Meie hak­ka­si­me Orual­li­kat aren­da­ma kaks­küm­mend aas­tat ta­ga­si. En­ne oli siin üm­ber­rin­gi võ­sa, um­bes küm­me meet­rit ma­ja­sei­nast oli hein nii­de­tud. Asu­si­me õuea­la laien­da­ma ja re­hi­ela­mut taas­ta­ma. Pa­ral­leel­selt ehi­tus­te­ge­vu­se­ga hak­ka­si­me rin­gi vaa­ta­ma ka ajas­tut­ruu si­sus­tu­se jä­re­le. Nii leid­sid ta­ga­kamb­ris ko­ha rii­de­kirst, kum­mut ja eht­sad ta­lu­voo­did. Nõn­da see hu­vi tär­kas ja kas­vas ning ees­kam­ber sai ju­ba vei­di lin­li­ku­ma si­sus­tu­se, sest ta­lu­rah­vas õp­pis ka saks­telt pee­ne­maid kom­beid.“

Esial­gu ela­ti re­hie­la­mu kamb­ri­te osas, mil­lest nüüd on ku­jun­da­tud kü­la­lis­te ma­ju­tus­ruu­mid. Re­hie­la­mu va­ne­mat ja uue­mat osa ühen­dab va­na re­he­köök, kus suur pe­re­laud pik­ka­de pin­ki­de­ga on koht koo­sis­tu­mis­teks. Tei­se poo­le re­hie­la­must võ­tab en­da al­la pe­re­rah­va prae­gu­ne, mood­sa­ma ku­jun­du­se­ga ela­mi­ne, kus on ruu­mi ka pe­re noo­re­ma­te­le liik­me­te­le.

Kaks ai­ta, re­hie­la­mu ja suur kõr­val­hoo­ne moo­dus­ta­vad ta­lu­õue. Pia Evart kir­jel­das, et neid ku­jun­da­ti nii, na­gu va­nas­ti, ta­lu­po­ja­tar­kust ka­su­ta­des – ar­ves­ta­des il­ma­kaa­ri, käe­pä­ra­sust, va­ja­du­si: „Et väär­tus­ta­da Ees­ti rah­va­kul­tuu­ri, hoi­da se­da ime­list pä­ran­dit.“

Peep Evart on õp­pi­nud ener­gee­ti­kain­se­ner, Pia Evart pe­da­goog, nüüd on mõ­le­mad pen­sio­nil ja rää­gi­vad, et ei ole mah­ti eri­ti puh­ku­se­le mõel­da, sest ta­lus ei lõ­pe töö ku­na­gi.

Pia Evart: „Meil ei ole ma­ju­tus­tee­nust osu­tav tu­ris­mi­ta­lu, vaid see on elus­tiil. Ja loo­mu­li­kult käib ka kü­la­li­si, ik­ka on sõp­ru-su­gu­la­si-tut­ta­vaid, kes lä­bi as­tu­vad. Suur kõr­val­hoo­ne või­mal­dab mõ­ne suu­re­ma kokk­usaa­mi­se kor­ral­da­da.“

Abi­kaa­sa on idee­de al­ga­ta­ja, ka­van­da­nud re­hie­la­mu taas­ta­mi­se ja kõr­val­hoo­ne­te pro­jek­tid ning oma käe ehi­tus­töö­de­le kül­ge pan­nud, kii­tis ta.

 

Ta­ga­hoo­vis ava­neb kau­nis vaa­de tii­gi­le.

Ta­lu­ko­ha suu­rus on koos hei­na­maa­de ja met­sa­ga 53 hek­ta­rit, mil­lest ta­luõue­na hool­da­tak­se kah­te hek­ta­rit. Roh­kes­ti on ko­gu alal va­na, samb­la­ga kae­tud ki­viae­da. Las­te­las­te jaoks on ehi­ta­tud suur kü­la­kiik. Saa­re­ga tii­gil saab sõi­ta paa­di­ga ja püü­da ka­lu. Tii­gi ko­hal on ter­rass laua ja too­li­de­ga, ter­ras­si kõr­valt voo­lab tii­ki pee­ni­ke vee­ni­re õuea­la­le ra­ja­tud dre­naažist. Tee­ra­jad ja is­tu­mis­ko­had on val­gus­ta­tud ning pe­re­nai­se sõ­nul te­ki­tab see pi­me­da­ma­tel õh­tu­tel õdu­sa mee­leo­lu.

Peep Evart rõ­hu­tas, et nii õue ku­jun­da­vad puud ja põõ­sad kui ka lil­led on kõik Ees­ti omad va­nad sor­did. Köö­gi­vil­jaae­da pe­rel po­le. Köö­gi­vil­ja­va­rud saa­dak­se Kuu­sa­lu OT­Ti kü­las­ta­des, nii toe­ta­tak­se ko­ha­lik­ke toot­jaid.

Eelmine artikkelMuu­da­tu­sed Ani­ja vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­des
Järgmine artikkelJOO­SEP OSE­LEI­NI haual on Va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu tä­his