
Kaberla küla Oruallika talu perenaine ja peremees, PIA ja PEEP EVART väärtustavad Eesti ajalugu ja kultuuripärandit.
„Rehetuppa astudes kandus ninna lapsepõlve hõngu, oleks teinud nagu hüppe ajalukku. Külalislahke kodu heade mõtetega inimestega,“ on kirjutatud Harjumaa tänavuse kaunima maakodu, Oruallika põlise talukoha, külaliste raamatusse. Kiidu- ja tänusõnu leiab sealt mitmes keeles.

Konkursi „Harjumaa kaunis kodu“ hindamiskomisjon iseloomustab parimaks valitud maakodu, Pia ja Peep Evarti Oruallika talu, kui ajatu ilu ja harmooniaga kohta, kus pererahvas on oskuslikult põiminud vana uuega ning arvestanud looduse liigirikkusega: „Tunda on sügavat austust elukeskkonna vastu, oskuslikult on kasutatud asukoha eripära.“
Pererahvas tuli Oruallikale alaliselt elama 12 aastat tagasi, kui mõlemad pojad olid lõpetanud kooli ja alustanud iseseisva eluga. Seal talus on nad samas toimetanud üle 30 aasta.
Oruallika rehielamus elasid Peep Evarti onu Rene Evart ja onunaine Virve Evart, kel oma lapsi polnud. Pia Evart jutustas, et vanapaar kutsus nende pere endale appi, suviti toimetati Oruallikal, sügisel mindi tagasi Tallinna korterisse.: „Meie hakkasime Oruallikat arendama kakskümmend aastat tagasi. Enne oli siin ümberringi võsa, umbes kümme meetrit majaseinast oli hein niidetud. Asusime õueala laiendama ja rehielamut taastama. Paralleelselt ehitustegevusega hakkasime ringi vaatama ka ajastutruu sisustuse järele. Nii leidsid tagakambris koha riidekirst, kummut ja ehtsad taluvoodid. Nõnda see huvi tärkas ja kasvas ning eeskamber sai juba veidi linlikuma sisustuse, sest talurahvas õppis ka sakstelt peenemaid kombeid.“
Esialgu elati rehielamu kambrite osas, millest nüüd on kujundatud külaliste majutusruumid. Rehielamu vanemat ja uuemat osa ühendab vana reheköök, kus suur perelaud pikkade pinkidega on koht koosistumisteks. Teise poole rehielamust võtab enda alla pererahva praegune, moodsama kujundusega elamine, kus on ruumi ka pere noorematele liikmetele.
Kaks aita, rehielamu ja suur kõrvalhoone moodustavad taluõue. Pia Evart kirjeldas, et neid kujundati nii, nagu vanasti, talupojatarkust kasutades – arvestades ilmakaari, käepärasust, vajadusi: „Et väärtustada Eesti rahvakultuuri, hoida seda imelist pärandit.“
Peep Evart on õppinud energeetikainsener, Pia Evart pedagoog, nüüd on mõlemad pensionil ja räägivad, et ei ole mahti eriti puhkusele mõelda, sest talus ei lõpe töö kunagi.
Pia Evart: „Meil ei ole majutusteenust osutav turismitalu, vaid see on elustiil. Ja loomulikult käib ka külalisi, ikka on sõpru-sugulasi-tuttavaid, kes läbi astuvad. Suur kõrvalhoone võimaldab mõne suurema kokkusaamise korraldada.“
Abikaasa on ideede algataja, kavandanud rehielamu taastamise ja kõrvalhoonete projektid ning oma käe ehitustöödele külge pannud, kiitis ta.

Talukoha suurus on koos heinamaade ja metsaga 53 hektarit, millest taluõuena hooldatakse kahte hektarit. Rohkesti on kogu alal vana, samblaga kaetud kiviaeda. Lastelaste jaoks on ehitatud suur külakiik. Saarega tiigil saab sõita paadiga ja püüda kalu. Tiigi kohal on terrass laua ja toolidega, terrassi kõrvalt voolab tiiki peenike veenire õuealale rajatud drenaažist. Teerajad ja istumiskohad on valgustatud ning perenaise sõnul tekitab see pimedamatel õhtutel õdusa meeleolu.
Peep Evart rõhutas, et nii õue kujundavad puud ja põõsad kui ka lilled on kõik Eesti omad vanad sordid. Köögiviljaaeda perel pole. Köögiviljavarud saadakse Kuusalu OTTi külastades, nii toetatakse kohalikke tootjaid.





