Haridusasutused vajavad kriisipsühholoogia teadmisi

2186

ÕNNELA METSAORG,
Raasiku valla
sotsiaalpedagoog

Viimased sündmused koolide turvalisuse teemal panevad mõtlema.
Inimeste niiöelda valuläve ületavate sündmuste puhul oodatakse koolidelt ka vastavasisulist käitumist. Seadus ütleb: „Kõikidel koolidel peavad olema hädaolukorra lahendamise plaanid.”
Kõigis Eesti koolides on need plaanid ka olemas.
Tegelikkuses tuleb iga kriisisituatsioon selles osalejatele alati ootamatult. Juhtumile reageerima peaks võimalikult kiirelt ja juba enne vastavate politsei- ja päästemeeskondade saabumist. Ehk äärmiselt oluline on viia hädaolukorra lahendamise plaani põhimõtete kinnistamiseks läbi praktiline õppus, mis kinnistaks inimeste käitumisstrateegia ja tagaks kriisikäitumise plaanides kokkulepitu reaalse elluviimise.
Aasta tagasi alustas MTÜ Perekeskus Männikäbi PRIA Leader meetme toel kriisikäitumise koolitustega. Tegemist oli ühekordse projektiga, mille raames viisime läbi kriisipsühholoogia sissejuhatava koolituse, kus käsitleti teemasid praktilise analüüsi kaudu.
Igapäevaelu näidetele tuginedes ja teooriast selgitust otsides arutati, kuidas ära tunda üksikisiku kriisi ning kuidas toetada inimest kriisist väljatulemisel. Koolituse sihtrühmas olid inimestega töötavad spetsialistid, kohalike külade esindajad ning inimesed, kellel valmisolek ja soov kriisiolukordadega toime tulla.
Tuginedes viimastele sündmustele Eestis pole vaja pikalt spekuleerida teemal, kas sellist koolitust ja hädaolukordade läbimängimist meie haridusasutustele vaja oleks.
Küll on küsimus rahastuses. Harjumaal olen pöördunud küsimusega maakonna haridusosakonda, kus tõdeti, et sellist raha neil kahjuks ei ole.
Seega jääb oluline roll kanda omavalitsustele ja kogukonnale. Käesolevaks ajaks olen kogunud hulgaliselt infot Mahena kriisinõustajatelt ning olen otsimas rahastust, et ellu viia pilootprojekt koostöös kriisispetsialistide, politsei- ja päästeametnikega. Piloot­projekti algatamist toetab kogemus juba ühe sarnase koolituse organiseerimisest.
Projekti esimene osa koosneb kriisipsühholoogia sissejuhatavast koolitusest, mille eesmärk on tegeleda teadmiste ja kogemustega, mis toetavad traumaatilistes ja tupikuna näivates kriisolukordades ise paremini toimetulekut ning teiste toetamist. Koolitus õpetab aru saama, mida inimene kogeb keerukates olukordades ja kuidas on võimalik kriisis olevale inimesele toetust pakkuda.
Pilootprojekti teine osa toimuks politsei- ja päästetöötajate kaas­abil. Eelnevalt hindavad nad kooli(maja) turvalisust võimalike ohuolukordade tekkimisel. Seejärel toimuvad vastavasisulised õppused koolipersonalile. Õpilasi pilootprojekti ei kaasata.
Olen mõelnud, et kriisikoolituse projekti võiks läbi viia Raasiku valla koolide ja näiteks Jüri gümnaasiumiga. Tean, et Tallinna linnas on taolisi koolitusi korraldatud.
Kuna turvalisuse teema on muutunud viimasel ajal eriti aktuaalseks kõigis koolides, võiks edaspidi teha samasuguseid koolitusi ka Harjumaa teistes omavalitsustes.
Ootan  hea  meelega  kõiki  kaa­samõtlejaid – koos saame oma elukeskkonna turvalisemaks muuta.