Hara kü­la 440. aas­ta­päe­va peo nae­laks ku­ju­nes aja­loo­lis­te näi­te­män­gu­de taa­se­si­tus

Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na esi­me­ne har­ras­tus­lik teat­rie­ten­dus oli 142 aas­tat ta­ga­si Ha­ra saa­rel.

Ha­ra la­he ää­res Ju­min­da pool­saa­re al­gu­ses asu­vas Ha­ra kü­las pee­ti lau­päe­val, 11. juu­lil pä­rast 30 aas­ta pik­kust va­heae­ga taas kü­la­pi­du – tä­his­ta­ti kü­la 440. aas­ta­päe­va. See­kord kor­ral­das peo Ha­ra Kü­la­selts, mis loo­di viis aas­tat ta­ga­si. Va­ra­se­ma peo eest­ve­da­ja oli kü­la­va­nem Vel­lo Sü­da koos mõt­te­kaas­las­test kü­lae­la­ni­ke­ga. Nõu­kaa­jal kü­las ühis­pi­du­sid ei pee­tud, sest asus pii­rit­soo­nis ja lä­he­du­ses oli ran­gelt sa­las­ta­tud sõ­ja­väe­lae­va­de de­mag­ne­ti­see­ri­mi­se baas – prae­gu­ne tu­ris­mi­koht Ha­ra sa­dam.

Nüüd üle pi­ka aja toi­mu­nud aas­ta­päe­va­peol käis hin­nan­gu­li­selt roh­kem kui 300 ini­mest, neist ena­mik olid oma kü­la pü­sie­la­ni­kud või su­vi­ta­jad ja oli ka lä­he­ma­te kü­la­de rah­vast.

Pi­du al­gas kü­la­rah­va rong­käi­gu­ga Lii­va­ku ta­lu juu­rest Loh­ja plat­si­le. Si­ni­must­val­ge li­pu heis­kas kü­la­va­nem Vel­lo Sü­da.

Ta lau­sus ter­vi­tus­kõ­nes: „Rii­gi­kor­rad on muu­tu­nud, põlv­kon­nad va­he­tu­nud ja teh­no­loo­gia are­ne­nud, kuid Ha­ra on jää­nud. Siin­ne me­ri on jät­ku­valt sa­ma avar, met­sad sa­ma vää­ri­kad ja ini­me­sed sa­ma sit­ked ning kok­ku­hoid­vad.“

Pi­du­li­si ter­vi­ta­nud Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Ul­ve Märt­son kin­ki­sid kü­la­le val­la va­pi­ga li­pu­vii­ru.

Päe­va­ka­vas oli Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meie­ri esi­ne­mi­ne Ha­ra aja­loo tee­ma­del, vik­to­riin Ha­ra kü­la koh­ta, Lok­sa li­ne­tant­si­ja­te et­teas­te, Ha­ra näi­te­rin­gi eten­dus ja Coopi kingitud juu­be­li­tor­di söö­mi­ne. Las­te­le kor­ral­da­ti män­ge ja sai joo­nis­ta­da kü­la­le õn­nit­lus­kaar­ti, oli ka ba­tuut ning või­ma­lus sõi­ta po­ni või ho­bu­se­ga.

Päe­va­juht oli Ar­let Pal­mis­te. Tant­suks män­gis õh­tul an­sam­bel Tuu­le­bant.

Ko­hal oli Noo­jaa Me­dia võt­te­tiim, et ka­jas­ta­da Ha­ra aas­ta­päe­va tä­his­ta­mist Kuu­sa­lu val­la tä­na­vu­ses kroo­ni­ka­fil­mis.

Aas­ta­päe­va­peo kor­ral­da­mist toe­ta­sid ra­ha­li­selt Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­tal, ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ramm, Kuu­sa­lu vald, Ha­ra Kü­la­selts ja Ha­ra kü­la rah­vas.

Va­nad näi­te­män­gud uue­mas võt­mes
Ha­ra Kü­la­selt­si eest­ve­da­mi­sel oli kü­la aas­ta­päe­va­peol sel­leks pu­huks loo­dud näi­te­rin­gi esi­eten­dus „Kos­ja­kaup ja kui­das nõiaks saab“ – ka­hest roh­kem kui sa­ja aas­ta va­nu­sest näi­te­män­gust teh­tud la­vas­tus. Va­na­dest teks­ti­dest kir­ju­tas sel­le kok­ku ja la­vas­tas Vi­ha­soo näi­te­rin­gi ju­hen­da­ja, aas­taid Ha­ras su­vi­ta­nud Ja­na Roo­pa Va­na­kü­last.

Sak­sa au­to­ri ees­ti keel­de tõl­gi­tud ja ko­han­da­tud näi­den­dit „Nu­jun­ni kos­ja­kaup ehk nae­ne ohe­li­ku ot­sas“ män­gi­ti 142 aas­tat ta­ga­si, 1884. aas­ta veeb­rua­ris Ha­ra saa­rel ki­lu­vab­ri­ku di­rek­to­ri proua Sö­ren­se­ni ruu­mi­des. Kuu­sa­lu ko­du­loo-uu­ri­ja En­del Va­her­ma and­me­tel oli see Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na esi­me­ne har­ras­tus­lik näi­te­mäng.

Nüüd­ses la­vas­tu­ses oli kaup­mees Nu­jun­ni rol­lis Kärt Jõe­maa. Maal­ri­sell Kro­bu­nokk oli Ma­rel­le Sü­da, teat­ri tumm-kunst­nik Rääs­tas Pi­ret Jee­das ja Trum­mi­löö­jat män­gis An­ne­ly Jü­ri­mets.

Ha­ra saa­rel teh­ti proua Sö­ren­se­ni ruu­mi­des har­ras­tus­teat­rit ka 132 aas­tat ta­ga­si, 1894. aas­ta veeb­rua­ri­kuus, kui esi­ta­ti näi­te­män­gud „Kui­das nõiaks saab“ ja „Teie kä­su pea­le, här­ra leit­nant“.

Ja­na Roo­pa va­lis sel­lest ajast „Kui­das nõiaks saab“. Uus­ta­lu pe­re­naist män­gis nüüd Lii Välk­mann, pe­re­tü­tar Tiiut Jaa­na Tuu­le­ta­re, Vil­jan­di­maa meest Vel­lo Luts ja Tar­ga-Trii­nut Ma­ri­na Su­vo­roff.

Kah­te aja­loo­list näi­den­dit esi­ta­ti lü­hen­da­tud ja mu­gan­da­tud la­vas­tu­ses va­hel­du­mi­si pil­ti­de ehk st­see­ni­de kau­pa.

La­vas­tu­se muu­si­ka va­lis ja män­gis lõõt­sal va­ba­rii­gi pil­li­mees, Ees­ti lõõt­sa­ku­nin­gas Kert Krüs­ban Vi­ha­soo kü­last. Eten­dus al­gas Ha­ra val­si­ga ja lõp­pes Ha­ra pol­ka­ga. Pil­ti­de va­hel kõ­la­sid Kert Krüs­ba­ni va­na­va­na­va­na­va­nao­nu, Ha­ra naa­ber­kü­last Vir­velt pä­rit to­ru­pil­li­män­gi­jalt Ja­kob Rat­so­vilt sal­ves­ta­tud vii­sid „Saa­ja­lu­gu“ ja „Pär­lii­ne“. Kert Krüs­ban esi­tas ka „Kos­ja­kau­ba“ va­nas kä­si­kir­jas ole­va lau­lu.

Jana Roo­pa tõ­des, kui näi­den­di­te teks­te lu­ges, oli nõu­tu ja tu­li mõel­da, kui­das need kok­ku pan­na nii, et kõ­ne­taks tä­na­päe­va pub­li­kut: „Ot­sus­ta­sin ka­su­ta­da kah­te näi­den­dit, kol­man­da jät­sin väl­ja. Ka ühe te­ge­la­se jät­sin ära. Näi­te­rin­gi tu­lid ke­va­del Ha­ra ini­me­sed, kel pol­nud näit­le­mi­se taus­ta ning kõik ei ol­nud oma­va­hel tut­ta­vad. Se­da to­re­dam on, et eten­dus läks ke­nas­ti. Sai­me pä­ris pal­ju kii­du­sõ­nu.“

Eten­dust oli vaa­ta­mas ka Kuu­sa­lu­rah­va Teat­ri la­vas­ta­ja ja näit­le­ja Enn Kirs­man, kes tun­nus­tas, et ki­hel­kon­na esi­me­ne har­ras­tus­näi­te­mäng taa­se­lus­ta­ti õi­ges ko­has – Ha­ras: „Küm­me aas­tat ta­ga­si tek­kis mõ­te, et män­giks Kuu­sa­lu­rah­va Teat­ri sün­ni­päe­val ko­ha­lik­ku esi­mest näi­te­män­gu. Leid­sin raa­ma­tu­test kõik kolm Ha­ra saa­rel män­gi­tud näi­den­dit ja la­sin di­gi­ta­li­see­ri­da. Üks idee oli män­gi­da neid ühi­selt val­la mit­me näi­te­rin­gi­ga, kuid mõ­te jäi soi­ku. Nüüd on mu sü­da ra­hul, et taa­se­si­tus sai ära teh­tud just Ha­ras.“

Ees­ti üks esi­me­si viiu­li­män­gi­jaid
Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meier kõ­ne­les aas­ta­päe­va­peol me­hest, kes elas Ha­ra kü­las 200 aas­tat ta­ga­si – Jaa­gup Kvells­tei­nist ehk Altsau­na Jäs­kast. Tä­nu te­ma­le on tal­le­ta­tud pal­ju rah­va­pä­ri­must, lau­le ja tant­se.

„Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast on pä­rit poo­led Ees­ti rah­va­lau­lu­dest ja -tant­su­dest. Jäs­ka oli Ees­ti üks esi­me­si viiu­li­män­gi­jaid, käis pur­je­ka­ga Soo­mes ning õpe­tas ko­du­kan­di rah­va­le vii­se ja tant­se. Ta õpe­tas ka pal­jud Ha­ra me­hed viiu­lit män­gi­ma.“