Hambaravi hüvitis neile, kel seda enim vaja läheb

1706
HELMEN KÜTT, riigikogu liige
HELMEN KÜTT,
riigikogu liige

Keegi täpselt ei tea, kui viletsas seisus Eesti inimeste hambad on, sest teaduslikult pädevaid uuringuid paraku pole. TNS Emori mulluse uuringu järgi käisid 2015. aastal hambaarsti vastuvõtul vaid 37 protsenti Eesti 15–74-aastastest elanikest. Kõige vähem külastavad hambaarsti mehed.
Enamikule on arstile mineku suurimaks takistuseks majanduslikud põhjused. Teisena tuuakse välja, et kuna kaebusi pole, siis pole põhjust sagedamini käia. Majanduslikel põhjustel hambaarsti regulaarsest külastusest hoidujaid on enim naiste ja 20–39aastaste seas.
Ja samas ei vaidle keegi vastu, et hammaste ja kogu organismi tervise vahel on tugevad seosed. Katkised hambad kahjustavad arstide sõnul maksa, neere ja südant, hammaste halb seisund võib olla märk väga tõsistest haigustest.
Hambaravi on Eestis tasuta vaid alla 19aastatele isikutele, täiskasvanutele tasub haigekassa vältimatu hambaravi eest mitterahalise hüvitisena ilma patsiendi omaosalust rakendamata. Rahalist hüvitist saavad pensionärid ja töövõimetud aastas 19,18 eurot. Rasedate ja alla aastase lapsega emade hüvitis on 28,77 eurot. Mõlemad summad tegelikult ravi ei kata. Proteese hüvitab haigekassa 255,65 euro ulatuses kolme aasta jooksul.
Kõiki neid hüvitisi tuleb taotleda avalduse alusel, ise see summa eelnevalt tasuda, hiljem kannab haigekassa ülaltoodud napid summad inimeste arvetele tagasi. Täiskasvanud kindlustatud isikute hambaravi eest ei tasu riik sentigi.
Tuleva aasta 1. juulist ei pea inimesed enam hüvitisi ise taotlema, kogu arveldus toimub haigekassa ja arstide vahel.
Midagi ei muutu alla 19aastaste kindlustatud isikute hambaravi ja ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi osas ehk senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao, ühtlasi ei rakendu neile ka omaosalus. Riik hakkab toetama isikuid, kel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, on tuvastatud osaline või puuduv töövõime ja üle 63aastaseid haigekassakindlustusega isikuid.  Nende hambaravihüvitise suuruseks saab 85 eurot aastas. Haigekassa maksab 85 protsenti raviarvetest arvestusega, et raviarve või arvete kogusumma ei ületaks esialgu 100 eurot aastas ja patsiendi omaosalus on 15 protsenti. Suuremate arvete korral jääb riigi toetatav summa 85 eurot aastas, omaosalus suureneb. Alles jääb ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale.
Rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis suureneb seniselt 28,77 eurolt samuti 85 euroni aastas samal põhimõttel.
Täiskasvanute, kellel täna on toetus null eurot, eest hakkab haigekassa tasuma 30 eurot ehk 50 protsenti  60eurosest raviarvest aastas. Suurt osa kuludest, mis hambaarstil käies tulevad, ei kata, kuid veidi siiski.
Uue hambaravihüvitise korraga hakkab riik tasuma ka üldnarkoosis hambaravi eest juhul, kui see on täiskasvanule meditsiiniliselt näidustatud. Esmapilgul võib see muudatus tunduda vähetähtsana, kuid on hindamatuks abiks kõigile neile, kes kannatavad psüühika- ja käitumishäirete ning närvisüsteemi haiguste käes või kellel on raske füüsiline puue.
Need muudatused ei too veel kõigile Eesti inimestele säravvalget naeratust, kuid on kindlasti samm õiges ja olulises suunas. Kava kohaselt peaksid hambaravihüvitised hakkama aasta-aastalt suurenema.