Häda kaela!

1069

Anija külla tekib selline olukord just siis, kui Tallegg toob riskihajutamise eesmärgil osa oma tootmisest meie oja kaldale.

Lindude gripi tõrje tegevusjuhendis, mis on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori poolt 15. mail 2008 a käskkirjaga nr 108, rajatakse linnugripi korral 3 km raadiuses ohustatud tsoon ning vähemalt 10 km raadiuses järelvalvetsoon. Liikumine alasse ja sealt välja toimub ainult Veterinaar- ja Toiduameti loal.

10 km tsooni jääb Jägala sõjaväeosa territoorium koos seal teenivate kaitseväelastega. Samuti Kehra linn ühes vallamajadega ning Horizoni paberivabrikuga ja muidugi kõigi teiste ettevõtetega. Tsooni piirkonnas on veel Raasiku alevik, Lilli, Soodla ja teised ümberkaudsed külad.

Ohuolukord halvab liikluse Kose, Piibe, Kiiu ja Raasiku maanteedel ning kahjustab Kehra ja Raasiku raudteesõlmede talitust.

Lõhnauuringud on ELLE OÜ jätnud teostamata eeldusel, et  nagu mõni aasta tagasi Tallinna tunginud ebameeldiva haisu tekitajaks loeti tolleaegne Kehra Tselluloosi ja Paberikombinaat.

Teedel toimuv sõnnikuvedu ohustab ja levitab haigustekitajaid mahetootmismaaüksustele ja joogiveekaevudesse, mis on karstiala tõttu niigi ohustatud. Anija mõisa tsentraalkaevu jõuab saaste põhjavee liikumise kiiruse tõttu ühe ööpäeva jooksul. Lisainformatsiooni saab vaadata leheküljelt anijakanala.com.

Anija mõisa ümbrus on suhteliselt hea viljakusega paepealne ala (Lubjaahju mägi). Esivanemad on suutnud selle jätta meile looduslikus mõttes rikkumatuna. Aavere külas on juba praegu kaks tootvat mahetalu: Peetri ja Pitkakaela. Terve Aavere küla suund on ökoloogilisse keskkonda. Talleggi tootmistehnoloogiline lähenemine kemikaalide kasutamisega piirab mahetootjate õigusi.

Mahetootmise normatiivide tõttu ei saa Pitkakaela talu kasutada Anija oja, ainukest looduslikku veevõtukohta loomade jootmiseks, kuna piirinaaber Tallegg ei ole mahetootja. Kinnistuid eraldav piir asub oja keskel.

Siiani pole keegi püüdnud muuta Anija küla tööstusrajooniks. Kolhoosi alguspäevil kasutati Anija mõisaparki loomade karjatamiseks, mis hävitas küll palju erilisi taimeliike, kuid ei ohustanud inimeste elukeskkonda.

Nüüd on siis käes aeg, kus kohalikud ettevõtjad pole tundnud mingit toetust, küll aga tunnetavad kanala tulekuga endale edaspidi tulenevaid kitsendusi.

Anija küla väiksusele vaatamata on siin küllaldaselt ettevõtlikke tootjaid, kes valmistavad mööblit, puitaknaid, plastaknaid, kivist tooteid, küttesüsteeme, paate, aerusid, klaasplasttooteid, puusärke ja põllumajandustoodangut. Kõik nad on töökohtade loojad ja vallavalitsus võiks neid toetada töökohtade juurdeloomisel.

Siiani oleme soovinud oma külla kooli, kauplust ja kultuurikeskust, kuid surutakse peale paljude riskidega seotud Talleggi tootmist, mis vähendab meie väljavaateid kavandatava algkooli-lasteaia tekkimisele ja kaotab Anija ajaloolise esindusliku kultuuriväärtuse.

Samal ajal vähendatakse meie turvalisust ja säilinud looduskeskkonda, viies paljude põliselanike mõtted kodust lahkumisele ja tekitatakse stressi tuleviku ees. Kõik lahkujad ja tulemata jääjad on tegelikult valla võimalikud maksumaksjad.