Kehra elanikud Farištamo Eller ja Kaiti Kartusov asutasid MTÜ Puhas Ring, mille eesmärk on muuta oma kodukant paremaks ja puhtamaks.
„Üks meie soov on viia jäätmete sorteerimine massidesse. Selleks tahame aidata muuta jäätmete liigiti kogumise süsteemi kohalikul tasandil võimalikult lihtsalt ja loogiliselt kasutatavaks. Samuti püüame selgitada, miks on vaja jäätmeid sorteerida,“ selgitas Farištamo Eller.
Tal tekkis idee hakata keskkonnahoidu ja säästlikku tarbimist propageerima koos linnaruumisarja „Maailm. Muusika. Meie“ kontsertide korraldamisega, püüdis nendega siduda ka keskkonnateemasid. Sellele järgnes mõte teha oma piirkonnas keskkonnateadlikkusest ja raiskamise vähendamisest huvitatud inimeste Facebooki-grupp, mille nimeks sai Kehra taaskasutaja.
„Tänu sellele grupile hakkasin ka mina prügi sorteerima,“ ütles Kaiti Kartusov.
Nüüdseks on grupi kaheksa-üheksa aktiivsemat liiget, kel on soov lisaks isiklikule keskkonnateadlikule käitumisele veidi rohkem panustada, koondunud kinnisesse gruppi, kus arutatakse-plaanitakse konkreetseid tegevusi Anija vallas. Nad on käinud teavitustööd tegemas valla lasteaiatöötajatele ning sotsiaalkeskuses. Paar nädalat tagasi jagasid Facebookis ja viisid ka raamatukokku küsitluslehed, kus palusid Anija valla elanikel vastata küsimustele jäätmemajanduse ja prügi sorteerimise kohta. Vastajaid oli 160.
„See on väga hea. Saime kinnitust, et jäätmemajandusega pole vallas kõik sugugi korras. Panime põhiprobleemid kirja ning see on väga hea alusmaterjal edasiseks tegevuseks. Kaardistasime ära pakendikonteinerite asukohad ja kohad, kus oleks inimestel neid palju mugavam kasutada.
Pakendikonteinerid võiksid asuda kohtades, kus neid märgatakse ja kus inimesed nagunii käivad. Praegu asuvad osa kortermajade taga, ei teatagi, et need on üldkasutatavad,“ rääkis Kaiti Kartusov.
Ta lisas: „Silma jäi, et inimesed on valmis ja tahavad prügi liigiti koguda, kui selleks oleks rohkem võimalusi, praegune süsteem prügi sorteerimist ei soosi. Oli muidugi ka neid, kes ütlesid, et nemad sorteerima ei hakka, kuid see on osaliselt ilmselt ka vähese teavitustöö tulemus. Palju oli neid, kes olid huvitatud selleteemalisest infopäevast.“
Farištamo Eller märkis: „Küsitlusele vastanud inimeste ettepanekuid olid nii loogilised, et ma ei mõista, miks sellist küsitlust ei ole varem tehtud ning kuidas saab üldse koostada valla jäätmehoolduseeskirja ilma seda lõpptarbijate ehk inimestega arutamata. Oleme piisavalt väike vald, et saame iga kohta ja olukorda käsitleda juhtumipõhiselt.“
MTÜ asutajad on käinud kohtumas volikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liikmetega, kokkuvõtteid küsitlusest on neil kavas tutvustada Anija vallavalitsusele. Nad loodavad, et valla jäätmehoolduseeskirja täiendaks või muudetakse ning eeskiri hakkaks vastama inimeste vajadustele, samas oleks edasiviiv, arvestaks ka keskkonnanõudeid.
„Oleme võtnud esimeseks eesmärgiks, et inimesed sorteeriksid biolagunevad jäätmed ja pakendi olmeprügist eraldi. Ideaal on, et aasta pärast oleks Anija valla igas asutuses võimalik jäätmeid liigiti ära anda,“ sõnas Farištamo Eller.