Sõnumitooja küsis Aegviidu inimestelt, kas nende arvates peaks Aegviidu vald ühinema mõne naabervallaga ning kas nad eelistaksid liitumist Anija või Tapa vallaga.
Keskealine naine, ettevõtte juht: „Olen väga selle poolt, et liita Aegviidu Anija vallaga. Käin ise Kehrasse tööle ning minu jaoks on need olnud nagunii üks omavalitsus.
Aegviidu ühendamist Tapa vallaga ei pea ma kindlasti õigeks. Vaatame kas või logistikat ja ühistranspordi liikumist – Aegviidust Kehrasse saab sõita rongiga kümne minutiga ning päevas palju kordi, aga kas üldse ja kuidas saab Tapale, ma ei teagi.
Nii et kindlasti on õigem hoida suund Tallinna poole. Kui ühinemise kohta küsitakse rahva arvamust, olen Anija vallaga ühinemise poolt, Tapale ütlen kindla ei.“
Meespensionär: „Mina arvan, et ei juhtu midagi hullu, kui Aegviidu ühineks Anija vallaga ning olen pigem selle poolt kui vastu.
Ühinemise positiivne külg on, et suuremal vallal on suurem rahakott ning see tähendab, et on rohkem arenguvõimalusi. Väikese valla raha kulub peamiselt lasteaia, kooli ja vallavalitsuse ülalpidamiseks. Kui on suurem vald, on rohkem raha ja paremad spetsialistid. On lubatud, et ühinemisel ei jää Aegviidu valla ääremaaks. Kui on tõesti nii, siis miks mitte ühineda. Kõigepealt tuleb Anija valla ettepanek ära kuulata, arvestada plusse ja miinuseid, seejärel otsustada.“
Aegviidu valla aukodanik, aiakaupluse omanik ELVI ARUKAEVU: „Aegviidu ja Anija valla ühinemiseks oleks juba ammu olnud aeg. Ükskõik, mida üks MTÜ väikeselt vallalt palub, saab viis korda vastuse „ei“. Väikeste valdade probleemid on arvatavasti kogu Eestis ühesugused – ei ole raha, vahetevahel ilmselt ka mõistust.
Aegviidu rahval on suur tahtmine taastada oma esimese aukodaniku Otto Neudorfi maja sellisel kujul, nagu see kunagi oli. Kaks korda oleme oma MTÜga Otto Neudorfi Tervisekeskus esitanud Leader-programmi rahataotluse, kuid saanud eitava vastuse, kuna puudub ehitusluba. Ehk on asi seaduste taga, kuid mina arvan, et vald peab olema piisavalt suur, et saaks oma inimesi aidata.
Tapa vallaga liitumise poolt ma ei ole, Aegviidu on Harjumaa osa ning meie jaoks on keskus Tallinn. Olen ettevõtja, suhtlen inimestega iga päev.
Kaupluses kuulen kõiksuguseid arutelusid kohaliku elu kohta. On erinevaid seisukohti, ka selliseid, et kahe vaese valla liitumisel ei saa veel rikkaks ning peaksime jätkama siiski omaette.“
Põhja-Eesti päästekeskuse juhtivspetsialist, Aegviidu Päästeseltsi juht ANTS RAAVA: „Kuna ma pole volikogu ega vallavalitsuse liige, ei tea ma valla finantsseisu ega ole kursis, kui suure osa vallaeelarvest võtab vallavalitsuse ülalpidamine.
Vallaelanikuna olen toimuvaga rahul – meil on päris palju MTÜsid, erinevaid ettevõtmisi. Nii et selles suhtes ei näe ma meeletut vajadust inimeste elu-olu parandada ega mõista ka, mismoodi võiks ühinemine mõne teise vallaga muuta seda veel paremaks.
Milline tulu tõuseb ühinemisest? Kui võrrelda Aegviidut Lehtse või Kehraga, siis mujal vaatab vastu hoopis teistsugune pilt. Meie lasteaed oli pikka aega ainus Eesti Vabariigi ajal ehitatud uus lasteaed Harjumaal. Kehra lasteaedu ei anna sellega võrreldagi. Mismoodi saaksid need vallad, kes tunduvad elavat meist halvemini, aidata meie elu paremaks muuta?
Kui ühinemine on vältimatu, eelistan Anijat. Tapa on teine maakond, ühendus on oluliselt kehvem. Aegviidu jaoks on oluline, et jääks alles kõik, mis on olemas – põhikool, spordiringid, lasteaed.“