Eramajade energiakasutust saab oluliselt vähendada

571

erki
ERKI NOOL, Riigikogu liige, IRL

Väikeelamud ja eramajad moodustavad ühe kolmandiku Eesti elamufondist. Suurem osa nendest on üle poole sajandi vanad ning tänaseks amortiseerunud, vajades põhjalikku renoveerimist.

Puudulikult renoveeritud või üldsegi renoveerimata majade suure osakaalu tõttu on Eesti keskmine energiatarbimine nii era- kui ka kortermajades märksa kõrgem, kui see on Euroopa Liidus keskmiselt. Kesiselt soojustatud majade puhul kütame eluruumide asemel suures osas õhku maja ümber, mis eelkõige kajastub kõrgetes küttearvetes.

Kodukulud moodustavad märkimisväärse osa perede eelarvest. Energiakasutuse vähendamiseks ning elamufondi kestlikkuse suurendamiseks on riik käivitanud mitmeid toetusprogramme. Kui kortermajad saavad renoveerimistoetusi taotleda juba tunamullu sügisest, siis 5. aprillist saavad renoveerimistoestus taotleda ka eramajade omanikud. Taotlusi väikemajade soojustamiseks saab SA Kredexile esitada 30. aprillist.

Inimeste investeerimisvõimekus oma eluasemesse on viimasel ajal kesise majandusolukorra tõttu oluliselt vähenenud. Toetused vähendavad omapanust ja motiveerivad inimesi majade korrashoidu senisest enam investeerima.

Eramajade toetusmeetme raames toetatakse energiatarbe vähendamiseks tehtavad rekonstrueerimistöid ja vajalike ehitusmaterjalide soetamist, rekonstrueerimistööde projekteerimist ning rekonstrueerimistööde omanikujärelevalve teostamine. Toetuse määr sõltub eramus saavutatud energiatõhususe klassist, ulatudes kuni 40 protsendi renoveerimistööde maksumusest.

Lisaks eramute energiatõhususe saavutamiseks tehtavale rekonstrueerimisele saab taotleda toetust taastuvenergeetika väikelahenduste kasutusele võtmiseks eramutes, sh päikesekollektori rakendamiseks soojusenergia tootmisel ning tuulegeneraatori või fotoelektrilise paneeli rakendamisel elektrienergia tootmiseks.

Eramute rekonstrueerimistoetuse minimaalne määr on 1000 eurot ning maksimaalne määr 30 000 eurot ühe väikeelamu kohta. Hinnanguliselt saab olemasolevate määrade juures toetada ligikaudu 300 eramut.

Eramajade rekonstrueerimisprogrammiga sarnane kortermajade rekonstrueerimise programm on näidanud, et programmis osalenud korterite keskmine küttekulu on renoveerimise abil  keskmiselt langenud 140 kWh m/2a pealt 90 kWh m2/a. Teisisõnu langevad küttekulud ligi kolmandiku võrra.

Hinnanguliselt on soojuskindlaks renoveeritud ligikaudu 10 000 korterit, mis tähendab rohkem kui 30 000 inimesele senisest kuni poole väiksemaid küttearveid.

Lisaks elamufondi korrastamisele ja energiatõhususe suurendamisele aitavad renoveerimistoetused ka majandust elavdada ja ehitussektoris tööhõivet parandada. Samuti aitab taastuvate energiaallikate kasutamise seadmete paigaldamine kaasa alternatiivsete energiatootjate kasvule .