Energiasäästust saagu Eesti ekspordiartikkel

1052

kalle
KALLE PALLING, Riigikogu liige, Reformierakond

Eesti ja Euroopa Liidu energiaturge ootavad ees muutused. Selleks, et olla muutusteks valmis, on vaja teada kui palju energiat ja milleks me kasutame. Et olla energiasäästu vallas edukas, peab olema teistest sammukese ees kasutades uudset lähenemist, teistmoodi lahendusi, värskeid ideid. Kõige aluseks on teadmine kui palju ja millist energiat, kuhu ja kui palju me kulutame.

Energia all ei peeta silmas ainult elektrienergiat, vaid ühes kogumis nii elektri-, soojus- kui ka transpordiks vajalikku energiat sh. kütuseid. Teades kuhu ja kui palju kulutad on võimalik erinevate energialiikide kasutamise optimeerimise ja ümberjagamisega tekitada märgatavat kokkuhoidu.

Seda, et Eestis saab toota tuuleenergiat teavad pea kõik. Seda, et meil on pea sama palju päikest kui Saksamaal, kes on suur päikeseenergia kasutaja, teavad vähesed. Päikesepaneelide kasutuselevõtt kui lokaalne energiaallikas, milles toodetud energiat kasutatakse kas kütteks, vee soojendamiseks või elektriauto laadimiseks, oleks tubli ja innovatiivne samm energiasäästu suunas. Pikalt on tegeletud energia salvestamise küsimusega. Salvestagem siis päikese­energia talvel soojaks, suvel jahutuseks ja aastaringselt transpordivahendi laadimiseks. Päikesepaneelide soetamiseks võiks läbi viia ühishanke ja soetamiseks kasutada näiteks järgmise Euroopa struktuurfondide finantsperspektiivi vahendeid.

Peagi peavad energiatootjad hakkama tegelema energiasäästuga tarbija juures. See oleks üks konkreetne ja mastaapne idee, millest paljud teised riigid võiksid õppust võtta. Täna on piirdunud see paljudes riikides inimestele säästupirnide jagamisega.

Eestis ja maailmas laiemalt puudub arusaam, millisel tasemel energiatõhusus on hoonete puhul tänapäevase tehnoloogia taseme juures võimalik.Puuduvad näidisobjektid ja lahendused, mis uuel tasemel hoonete tõhusust, otstarbekust ja kasutusmugavust laiemale üldsusele demonstreeriksid.

Eeltoodud kitsaskohad saab Eestis pöörata laiemalt tuntud tõeliseks eduks. Seda läbi  terviklahenduste väljatöötamise elamute ja võrguehituses ning transpordis. Aasta on praegu 2011. Aega veel on, kui alustada „homme“. Kui suudame lahendusi pakkuda enne teisi, loob kauni puutumata loodusega väikeses Eestis nende lahenduste  reaalne rakendamine meie ettevõtetele ja riigile võimaluse olla energiasäästu vallas eestkõneleja nr. 1. Usun, et täna kasutamata teadus- ning arendustegevuse raha saab siin edukalt kasutusele võtta. Kui suudame seda teha, saab majandus uut hoogu ja elukvaliteet paraneb.

Kahtlejaile tahan meenutada, et 20 aastat tagasi oli Eesti infotehnoloogiline võimekus nullilähedane. Praegu on olukord muutunud ja oleme siin saanud maailmas üheks teenäitajaks. Arvestades, et kasvuhoonegaasikvootide müügist saadud raha toel on Eestis lähiaastatel võimalik renoveerida suur hulk avaliku sektori ja korteriühistute hallatavaid hooneid, julgen kinnitada, et siingi suudame saavutada samasuguse läbimurde nagu 15 aastat tagasi, mil kuulutati välja „Tiigrihüpe“, mis tänaseks on muutnud kiire ja kvaliteetse internetiühenduse igas Eestimaa nurgas elunormiks.