EDMUND SMOLAREK saab presidendilt Valgetähe teenetemärgi

3767

„See on väga meeldiv üllatus ja au,“ ütleb Kuusalu vallas Kupu külas asuva Balti Spooni juht EDMUND SMOLAREK.

Balti Spoon OÜ
Spoonitehast hakati Kupule rajama 1993. aastal, tootmist alustati 1998. aastal. Toodetakse ligi 30 miljonit m2 spooni, mis läheb ekspordiks. 2013. aasta kogukäive oli 20 miljonit eurot. Spooni kasutatakse mööblitehases, aga ka autodes ja näiteks lauatennise reketi käepidemete valmistamiseks.
Töötajaid on 330, neist 35 protsenti Kuusalu vallast ja sama palju ka Loksalt, 20 protsenti Tapalt, ülejäänud Tallinnast ja mujalt.

Höövelspoonipingi operaator TARMO SEPPAGO:
„Tulin Balti Spooni kaks ja pool aastat tagasi, enne töötasin elektroonikalammutuses. Hakkasin otsima teisi võimalusi, nägin poes kuulutust, et spoonitehasesse taheti operaatorit.

Alguses töötasin höövelspoonimasina operaatori abilisena. Eelmisel suvel saadeti Põhja-Carolina osariiki Atlantic Veneeri tehasesse õppima. Ka seal lõigatakse spooni, aga tehas on väiksem. Olin USAs kaks nädalat, sain kogemuse. Kui tulin tagasi, oli uus pink paigas, õpetasin välja teise operaatori. Masin on kiire, vanemate pinkide 60 lehe asemel minutis lõikab 90 lehte.
Algus oli raske, aga et tippu jõuda, peab pingutama, iga päevaga saab kogemusi juurde. Olen rahul töö ja olmetingimustega ning töökohaga kodu lähedal.“

Kui möödunud kolmapäeval avalikustati, keda president Toomas Hendrik Ilves autasustab  Eesti Vabariigi 96. aastapäeva puhul teenetemärkidega, hakkas spoonitehase juht, vastne Valgetähe IV klassi ordeni kavaler Edmund Smolarek saama õnnitlussõnumeid ja e-kirju. Ta sõnab, et selle põhjal nägi, kui olulised autasud teenetemärgid Eestis on ning kuidas tema tunnustamine läheb korda ka ümbruskonna rahvale.

Kolmapäeva õhtul ETVs näidatud Aktuaalse Kaamera intervjuus lausus  Edmund Smolarek, et noored ei taipa kui palju võimalusi Eesti pakub, ning avaldas lootust, et Eestis paraneb kutsehariduse tase ja hakatakse hindama oskustöölise ametit.

Sõnumitoojale ütleb, et autasustatakse küll teda, aga see tunnustus on sõltunud paljudest inimestest: „Kõik need 330 inimest, kes on meie firmas tööl, on osalised sellest ordenist.“

Ta lisab, et üks osa tema tegevusest on seotud Saksa-Balti Kaubanduskojaga ning ka organisatsiooniga FICE ehk Eestis tegutsevate välisinvestorite ühendusega. Ta on Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti president ja FICE asepresident.

„Teeme Saksa-Balti Kaubanduskojas koostööd Saksamaa firmadega, kes tahavad end siduda Baltikumiga ja vastupidi. Vastutan koostöö eest Eesti, Läti ja Leedu kaubanduskodadega, et see edeneks kogu regioonis. Kui Saksamaa president külastas Baltikumi, saatsid teda 15 ärimeest, sõitsime kolm riiki läbi, kohtusime ka president Ilvesega. FICE aga esindab Eestis tegutsevate erinevate välisinvestorite huve.

Saame kokku  riigikogu liikmete ja teiste poliitikutega, ministritega, on olnud kohtumisi saatkondades,“ kirjeldab Edmund Smolarek.
Balti Spoon OÜ investeerinud paari aastaga 2 miljonit eurot.

Kuusalu vallas tegutsev spoonitehas on Saksamaa kontserni Möhring Grupp suurim tootmisüksus, selle lipulaev. Kontserni kuuluvad teised firmad asuvad veel USAs, Saksamaal ja Venemaal.

Edmund Smolarek on Möhring Grupi asepresident ning töötab Balti Spooni juhina 15 aastat. Tehas on aastatega laienenud, rajatud on tootmishooneid ning soetatud uut tehnikat. Viimase paari aastaga on ettevõte investeerinud kokku 2 miljonit eurot – ehitati saekaater ning osteti kaasaegne ja efektiivne höövelspoonimasin.

Toodetakse õhukest pinnakattematerjali spooni ehk katte­spooni. Kui veel mõni aeg tagasi läks suurem osa toodangust mööblifirmale IKEA, siis praeguseks on kliente palju.

„IKEAsse müüdava toodangu osakaal on vähenenud, Balti Spoonil  on  ligi  480  klienti  Euroopas, Aasias, Aafrikas, Austraalias. Otsime ostjaid pidevalt juurde. Rahvusvaheline turg on tundlik ning kui mõnel äripartneril on finantsprobleemid ja pole stabiilsust, mõjutab see ka meid. Tuleb leida erinevaid turge Aasias, Ameerikas, Austraalias,“ kõneleb spoonitehase juht.

Tööasjus on ta sageli sõidus ning nimetab oma kohapealseteks paremateks käteks tootmisjuhti Indrek Saart ja personalijuhti Helena Augi. Nemad on siis otsustajad ja suunajad.

Arenguvõimelisi ja motiveeritud töötajaid

„Peame kavandama tulevikku 10-20 aastaks. Ettevõtte edukus sõltub sellest, kui palju keskmiselt töötaja kohta teenime. Uuem tehnika annab võimaluse tõsta tootlikkust. Kui 2004. aastal oli meil üle 600 töötaja, siis nüüd, 10 aastat hiljem on veidi üle kolmesaja, aga toodame rohkem kui tookord. Masinad on automatiseeritud, vajame vä­hem töötajaid, kuid tahame, et nad oleksid motiveeritud ja valmis juurde õppima,“ räägib Edmund Smolarek.

Ta kinnitab, et spoonitehas on endiselt huvitatud uutest töötajatest, kui tegu on inimestega, kes soovivad end arendada koos firmaga ja võtta vastutust: „Pole vaja Soome minna, ka siin on võimalus teenida korralikku palka, kui oled arukas ja osav. Tehnika areneb edasi ning nõudmised töötajatele kasvavad. Me maksame töö, mitte positsiooni eest.“

Uhkusega räägib firmajuht, kui­das höövelspoonimasina ope­raatoriks sai Kiiu elanik Tarmo Seppago, kes kaks ja pool aastat tagasi tuli tehasesse töötamisvõimalusi uurima. Möödunud suvel täiendas ta oskusi Möhring Gruppi kuuluvas Ameerika tehases Atlantic Veneer ning nüüd töötab Balti Spooni uue ja kiire höövelspoonipingi operaatorina.

Tootmine käib Kupul spoonitehases kahes vahetuses, vahel ka kolmes. Tööpäev algab hommikul kell 6.45, selleks ajaks toovad bussid töötajad Kuusalu vallast, Loksalt, Tapalt ja Tallinnast kohale. Edmund Smolarek: „Ideaalne on, kui saame töötajaid Kuusalu ümbrusest, meie lähiregioonist. Oleme valmis pakkuma kohalikele inimestele, kes ei saa tööpäeva kell 6.45 alustada, paindlikumat tööaega. Ka on võimalus enne tööpakkumise vastu võtmist päeva jooksul tehase ja tööga tutvuda.“

Suurema osa ajast veedab Kupul

Edmund Smolarek juhib spoonitehast oktoobrist 1998. Kui esimesed paar-kolm aastat oli aegajalt pikemalt kohal, siis praegu veedab ta oma põhiaja Kupul.

„Mulle meeldib rahu, ma ei otsi suurt linnakära. Käin lõunat söömas Kuusalu sööklas ning poemüüjad juba teavad, millist saia või sepikut ostan. Suuremad ostud teen Tallinnas nagu ka paljud teised siinsed inimesed.“